Teadlased on kindlaks teinud, et üks merikuradi liik ujub kogu oma eluaja pea alaspidi. Seda liiki, mida nimetatakse ka Gigantactiseks, võib kohata kõigis maailma ookeanides umbes 900–2500 meetri sügavusel. Rahvusvaheline teadlaste rühm avaldas oma uurimistöö tulemused ajakirjas Journal of Fish Biology.
Gigantactis on ehk kõige paremini tuntud oma pika bioluminestseeruva seljauime poolest, mis väljub nende pea keskelt ja toimib söödana. Seda kalaliiki tuntakse mõnel pool ka „laternkalana“. Kuna need kalad elavad sügaval, näevad inimesed neid harva, mis tähendab, et teadlased teavad nende käitumisest väga vähe.
Seda tüüpi merikuradit oli pea alaspidi ujumas märgatud juba 1999. aastal, kuid siiani arvati, et tegemist on üksikjuhtumiga. Aga teadlased jätkasid kala kummalise käitumise uurimist ja leidsid veel kaheksa näidet sellistest merikuraditest, kes oma süvamere elupaigas samuti sedasi käituvad. Veel sai selgeks, et tegu pole lühiajalise ega ühekordse nähtusega: kalad ujusid niimoodi kogu aeg. Uuringus kasutatud sukelaparaadi piloot Auke Prins kirjeldas esimest korda, kui ta seda nägi. „Enamasti ujusid kalad meie prožektorikiire lähedal ja me nägime ainult siluetti. Esimesel lähenemisel rippus kala horisontaalselt vees ja umbes kahe minuti pärast ujus ta üles/pinna poole, painutades oma pikka seljauime tagasi.“
Vaja on rohkem vaatlusi, et kinnitada, miks kalad nii teevad, kuid teadlased usuvad, et see on tingitud pikast seljauimest, mida nad söödana kasutavad, kuna uuring näitas, et kaladel on seda lihtsam kontrollida, kui nad ujuvad pea alaspidi. Teadlased oletavad, et kalade ujumisasend võib olla kasulik saagi püüdmisel. Uuring näitas, et kalad kasutavad oma seljauimest sööta, et liigutada taimi merepõhjas, otsides ideaalset positsiooni saagi püüdmiseks.
