Jäämägi nimega A23a kerkis 1986. aastal Antarktika rannikust, kuid peaaegu kohe liikus Weddelli merre ja muutus sisuliselt jääsaareks. See on 4000 ruutkilomeetri suurune ja 400 meetri paksune jäämägi.
Viimase aasta jooksul on see triivinud ja nüüd on jäämägi jõudmas Antarktika vetest väljapoole, kirjutati BBC Newsis.
A23a oli osa Filchneri-Ronne šelfiliustiku jäämägede massilisest eemaldumisest.
Jäämäe praegust liikumist selgitades rääkis Briti Antarktika uurija Andrew Fleming: „Küsisin selle kohta paarilt kolleegilt, et kas see võis olla tingitud mingist muutusest šelfivee temperatuuris, kuid üksmeel on selles, et aeg oli lihtsalt kätte jõudnud.“
„See oli maasse kinnitunud alates 1986. aastast, kuid lõpuks pidi see piisavalt kahanema, et kaotada haare maaga ja hakata liikuma. Märkasin esimest liikumist juba 2020. aastal,“ lisas ta.
A23a on viimastel kuudel tuulte ja hoovuste mõjul liikunud ning möödub nüüd Antarktika poolsaare põhjatipust.
Nagu enamik Weddelli mere jäämägesid, liigub ka A23a pea kindlalt Antarktika läänetuulte hoovusega Lõuna-Atlandi suunas, mis on saanud tuntuks kui jäämägede allee.
Teadlased kavatsevad A23a liikumist pingsalt jälgida.
Kui see jõuab Atlandi ookeani lõunaosas asuvale mägisele Lõuna-Georgia saarele, võib see põhjustada probleeme miljonitele hüljestele, pingviinidele ja teistele merelindudele, kes saarel pesitsevad. A23a suur maht võib häirida loomade tavapäraseid toitumisviise, takistades neil oma poegade korralikku toitmist.
