Väljaandes Science Advances avaldatud uuringuga pakutakse, et vastsündinute ajulained on kooskõlas keelega, millega nad emakas kõige sagedamini kokku puutusid.
„Need tulemused on seni kõige veenvamad tõendid selle kohta, et keelekogemus kujundab imiku aju funktsionaalset struktuuri juba enne sündi,“ kirjutavad autorid.
Viienda ja seitsmenda raseduskuu vahel omandab loode võime kuulda helisid väljaspool emakat. Vaid mõni päev pärast sündi on imikute puhul täheldatud, et nad eelistavad oma ema häält ja emakeelt. Vastsündinud suudavad ka tuvastada rütme ja meloodiaid, mida nad emakas kuulsid, ja sünnieelne kokkupuude muusikaga võib aidata nende muusikaliste võimete arendamisega.
Nüüd tõestas Itaalia Padova ülikooli doktorant Benedetta Mariani sarnast nähtust keele puhul ning tema ja kolleegid leidsid, et magavatel imikutel, kes olid hiljuti kokku puutunud oma ema emakeelega, ilmnesid ajusignaalid, mis on seotud pikaajalise kõne- ja keeleõppega.
Teadlased värbasid 33 prantsuse keelt emakeelena kõnelevat lapseootel naist Robert Debré haiglast Pariisis, kus nad kasutasid elektroentsefalograafiat (EEG), et jälgida beebide ajulaineid ühe kuni viie päeva jooksul pärast sündi.
Kui lapsed magasid, mängisid teadlased prantsuse-, hispaania- ja ingliskeelseid versioone laste muinasjutust „Kuldkihar ja kolm karu“ erinevates järjekordades, kusjuures iga kombinatsioon algas ja lõppes kolmeminutilise vaikusega, mil nad registreerisid imikute ajulained. Imikutele paigaldati peakatted, mis sisaldasid 10 aktiivset elektroodi, mis olid paigutatud piirkondadesse, mis asetsesid imikute kuulmise ja kõne tajumisega seotud ajupiirkondade kohal.
See uuring oli osa kaasautori Judit Gervaini juhitud suuremast projektist, mille eesmärk oli mõista, kuidas keele- ja kõnetaju areneb sünnieelselt ning samuti esimestel eluaastatel, mil arengut kujundavad nii sünnieelne kui ka sünnijärgne kogemus.
„Me uurime ja jälgime nüüd imikuid eri vanuses, et näha, kas ja kuidas need närvimehhanismid toetavad hilisemat keele arengut,“ ütles Gervain. „EEG-d saab kasutada kogu eluaja jooksul, nii et me võiksime kasutada sama meetodit ja uuringukujundust erinevate vanuserühmade puhul,“ lisas ta.
