Maa sees, selle välimist südamikku ümbritseva sulametalli ümber on veidi üle paarisaja kilomeetri paksune õhuke kiht. Selle päritolus pole teadlased aastakümneid suutnud selgusele jõuda, kuid nüüd on nad leidnud tõenäolise põhjuse.

Rahvusvaheline teadlaste meeskond, kuhu kuulusid Arizona osariigi ülikooli teadlased Dan Shim, Taehyung Kim ja Joseph O’Rourke Maa- ja Kosmoseuuringute Kolledžist, leidis, et Maa pinnalt pärinev vesi võib tungida sügavale planeedi sisse metallilise vedela südamikuni ja luues selle ümber õhukese kihi. Arizona ülikooli veebisaidi teatel avaldati nende uurimistöö tulemused ajakirjas Nature Geoscience.

Uuringud näitavad, et miljardite aastate jooksul on pinnavesi tektooniliste plaatide vajumise (või subduktsiooni) tõttu aina sügavamale Maa sisemusse jõudnud. Kui see jõuab tuuma ja vahevöö piirini, mis asub umbes 2900 kilomeetrit maapinnast allpool, põhjustab vesi keemilisi reaktsioone, mis muudavad Maa südamiku struktuuri.

Teadlaste meeskond näitas kõrgsurvekatsetega, et vesi reageerib keemiliselt Maa välise tuuma moodustavate materjalidega. See reaktsioon tekitab vesinikurikka ränivaese kihi, mis muudab südamiku välimise piirkonna kile-sarnaseks struktuuriks. Lisaks tekivad reaktsiooni käigus ränidioksiidi kristallid, mis kerkivad kõrgemale ja sulanduvad vahevöö sisse. Tekkinud vedel metallikiht on eeldatavasti vähem tihe ja sellel on vähenenud seismiline kiirus, mis on kooskõlas seismoloogide kaardistatud anomaalsete omadustega.

Avastus laiendab meie arusaama Maa sisemistest protsessidest, viidates seni arvatust ulatuslikumale veeringele Maa sees. Südamiku „kilel“ on tähtis mõju geokeemilistele tsüklitele, mis seovad pinnavee tsükli sügava metallilise südamikuga.