Mikroplast on juba tunginud peaaegu igasse öksosüsteemi – alates meresügavustest kuni atmosfääri kõrgeimate kihtideni. Teadlased oletavad, et see mõjutab juba isegi ilma.
Ajakirjas Environmental Science & Technology Letters avaldatud uue uuringu kohaselt võib atmosfääris leiduv mikroplast mõjutada pilvede teket ja selle tulemusena ka teatud piirkondade ilma.
Mikroplastid on pisikesed, alla 5 mm suurused plastikutükid, mis tekivad plasttoodete lagunemisel. Maailmameres hõljub hinnanguliselt 50 kuni 75 triljonit mikroplastiosakest.
Ajakirjas Environmental Science & Technology Letters läbi viidud uuring käsitles probleemi teist aspekti. Selles kirjeldatakse, kuidas Hiina Shandongi ülikooli teadlased kogusid Ida-Hiina Tai mäe tipus pilvedest 28 proovi, et testida, kuidas plast suhestub pilvedega.
Nad leidsid, et madala kõrgusega ja tihedamad pilved sisaldasid rohkem mikroplasti. Need on valdavalt tavalistest polümeeridest valmistatud mikroplastid, sealhulgas polüetüleentereftalaat, polüpropüleen, polüetüleen, polüstüreen ja polüamiid. Enamik osakesi olid pisikesed, läbimõõduga alla 0,1 mm, kuigi mõned olid suuremad, kuni 1,5 mm.
Mida kauem olid osakesed pilves ultraviolettvalguse ja filtreeritud pilveveega kokku puutunud, seda karedamad need olid ja seetõttu oli nende pinnal elavhõbedat, pliid ja hapnikku rohkem. Teadlased arvavad, et see võib võimaldada neil pilve arengut mõjutada.
Arvutimudeleid kasutades leidsid teadlased, et mikroplastik liikus õhuvoolude mõjul mägedesse Hiina tihedalt asustatud sisemaalt, mitte ookeani või teiste mägede poolt.
