Kuivavate veekogude kallastele võivad tekkida mürgiseid ühendeid sisaldava tolmu massid. Vähemalt see toimub praegu USA Utah’ osariigis asuva Suure Soolajärvega. Newsweeki teatel avastasid Wyomingi ülikooli teadlased, kes uurisid järve kallast, tolmuosakestest BMAA nime all tuntud neurotoksiini.
Suur Soolajärv kuivab piirkonnas kestnud põua tõttu kokku ja veetase on jõudnud ajaloo madalaima tasemeni. Selle tulemusena paljandus märkimisväärne osa järve enda ja sellesse suubuvate jõgede rannikust. Madal veetase ei ohusta mitte ainult ümbritsevat elusloodust ja veevarusid, vaid ka keskkonda ka mürgiste tolmuosakestega.
Eespool mainitud raskmetallide ja bakterite neurotoksiini ehk BMAAd on varem seostatud närvisüsteemi mõjutavate haigustega, nagu amüotroofne lateraalskleroos (ALS). See haigus võib põhjustada lihaste nõrgenemist ja lõpuks mõjutada inimese võimet füüsiliselt toimida.
Varem leidsid Dartmouthi ülikooli teadlased, et sinivetikaid sisaldavate jõgede läheduses elavate inimeste seas on ALSi haigete hulk suurem. Enamikul juhtudel on ebaselge, mis seda põhjustab, kuigi umbes 10% juhtudest on see pärilik. Arvatakse, et neurotoksiin on seotud ka Parkinsoni tõve ja dementsusega, kuid selle kohta on vaja rohkem uuringuid.
Tuul kannab seda mürki ümbritsevatesse piirkondadesse, tekitades järve ümbruses tõsise terviseprobleemi. Kui keegi puutub toksiiniga pika aja vältel kokku, suurendab see selliste haiguste nagu ALSi tekke tõenäosust.
Teadlased on juba mõnda aega muretsenud järve olukorra pärast, kuna põud mõjutab jätkuvalt selle veetaset. Suure Soolajärve tühjenev säng võib ümbritsevale kujutada sama suurt ohtu kui veepuudus.
