Väljaandes Journal of Geophysical Research: Atmospheres ilmunud uuring on üks esimestest, milles uuritakse, kuidas geoinseneeria võib Antarktikat mõjutada, samal ajal kui teadlased hoiatavad Lääne-Antarktikas kiirenenud jää sulamist.

„Isegi kui maailm saavutab ambitsioonika eesmärgi piirata globaalset soojenemist 1,5 Celsiuse kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega - millega me pole graafikus -, näeme me märkimisväärset merepinna tõusu,“ ütles Indiana ülikooli maa- ja atmosfääriteaduste osakonna teadur ja uuringu juhtivautor Paul Goddard.

„Võimaluste uurimine, kuidas peegeldada päikesevalgust kosmosesse enne selle neeldumist Maa kliimasüsteemi, võib aidata meil võita rohkem aega kliimamuutustega tegelemiseks ja vältida või edasi lükata kliima murdepunkte, näiteks Lääne-Antarktika jääkihi kokkuvarisemist,“ selgitas Goddard.

Teadlased uurisid geoinseneeria vormi, mida nimetatakse aerosoolide stratosfääri süstimiseks, mille puhul suures koguses pisikesi väävlitilku paisatakse lennukite abil stratosfääri, mis on kavandatud meetod globaalsete temperatuuride kontrolli all hoidmiseks.

Selline lähenemine imiteerib seda, mis juhtub, kui suure vulkaanipurske tagajärjel paiskuvad osakesed stratosfäärikihti, mis tekitab jahutava toime, mis võib kesta kuid kuni aastaid.

Viimased 14 aastat on olnud kõige kuumemad, mida on seni registreeritud. Nüüd ennustatakse, et 2023. aasta edestab 2016. aasta seni kõige kuumema aastana. Ülemaailmse temperatuuritõusuga kattuvad ka viimase aja ootamatud kuumalained, metsapõlengud ja üleujutused.

Oma uuringus kasutasid teadlased kõrgtehnoloogilisi arvuteid ja kliimamudeleid, et simuleerida erinevaid stratosfääri aerosooli süstimise stsenaariume, selgitades välja jahutusstrateegia, millel on kõige suurem potentsiaal aeglustada Antarktika jääkaotust.

„Kuigi simuleeritud stsenaariumid, mille puhul kasutati stratosfääri aerosooli süstimist mitmel laiuskraadil, näitasid toimivat lähenemisviisi Antarktika jääkaotuse vastu, on vaja teha täiendavaid uuringuid,“ ütles Goddard.