Niiluse idakaldal leidsid arheoloogid egiptlanna säilmetest hammastega kasvaja. Avastusest anti teada ajakirjas International Journal of Paleopathology.

Alguses arvas arheoloog Melinda King Wetzel, et tegemist on lootega, kuid hiljem sai selgeks, et tegu on vanima leitud munasarja teratoomiga. Leid saadi väljakaevamistel, mille eesmärk oli uurida 1345. aastal eKr endise vaarao Ehnatoni pealinna lähedale maetud tavainimeste haudasid.

Amarna kõrbekalmistult leiti mitmekambrilisest hauakambrist munasarjakasvajaga noore naise luustik. Ta oli surma hetkel arvatavasti 18–21-aastane. Vaatamata tänapäeva mõistes noorele eale, võib arvata, et naisterahvas oli tolleks hetkeks juba abielus ning nagu paljud toonased Egiptuse naised, võis ta töötada näiteks ehitustöödel, tegeleda õllepruulimisega; töötada põllulapil või talitada kariloomi. Naine maeti küll tavainimestele mõeldud kalmistule, ent kandis rohkem ehteid kui teised lähedusse maetud linlased.

Haud Amarna kõrbekalmistul

Naise vaagnast avastati teratoom, haruldane sugurakkude kasvaja, mis on tavaliselt healoomuline, kuigi võib põhjustada kõhuvalu ning viljatust. Kasvajal oli kaks hambakest. Mõlemad on üleni emailiga kaetud, kuigi mõnevõrra moondunud. Neil võib täheldada ka osaliselt moodustunud juure struktuure. Arheoloogide leid on varajases staadiumis loote jaoks liiga arenenud, see viitab sellele, et moodustis ei ole sündimata laps, vaid ikkagi kasvaja.

Arheoloogide leitud hambuline kasvaja

Arheoloogide jaoks on tegemist haruldase leiuga. Tegelikult on see alles viies sellelaadne juhtum, mille arheoloogid avastanud on, ja ainus juhtum Egiptuses. Varem leidsid arheoloogid sarnaseid kasvajaid Hispaaniast, Prantsusmaalt, Peruust ja Portugalist.