Rahvusvaheline uuring, kus oli peaaegu miljon osalejat, kinnitab tugevat ja selget seost noorte inimeste kokkupuute kompuutertomograafiast tuleneva kiirgusega ja verevähi suurenenud riski vahel. Väljaandes Nature Medicine avaldatud uuringut juhtis Barcelona globaalse tervise instituut (ISGlobal) ning toetas rahaliselt Euroopa Liit.
Kompuutertomograafia eelised piltdiagnostikal patsientide ravis (sealhulgas diagnostiline efektiivsus, ravi planeerimine ja haiguse jälgimine) on vaieldamatud. Selle protseduuri laialdane kasutamine viimastel aastakümnetel on siiski tekitanud meditsiinilises ja teaduslikus kogukonnas muret võimaliku vähiriski pärast, mis on seotud ioniseeriva kiirgusega kokkupuutega, eriti noorte patsientide puhul.
Varasemad uuringud on näidanud vähiriski suurenemist lastel, kes puutuvad kokku kompuutertomograafiga, kuid neil oli mitmeid metodoloogilisi piiranguid. Nende piirangute ületamiseks tulid üheksa Euroopa riigi (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Norra, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik) arstid ja epidemioloogid kokku, et viia läbi rahvusvaheline, Euroopa poolt rahastatud uuring EPI-CT, mida koordineeris Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC).
„Selle suure, rahvusvahelise uuringu läbiviimine oli keeruline - see hõlmas andmete hankimist 276 haigla radioloogiaregistritest ja nende ühendamist üheksa riigi rahvastikuregistritega, säilitades samal ajal üksikisikute andmete konfidentsiaalsuse,“ ütleb Elisabeth Cardis, ISGlobali kiiritusrühma juht ja uuringu vanemautor.
Uuringus analüüsiti peaaegu miljoni inimese andmeid, kellele tehti vähemalt üks kompuuteruuring enne 22. eluaastat. Iga inimese puhul analüüsiti luuüdi kiirgusdoosi. Ühendades selle teabe riiklike vähiregistritega, suutsid teadlased tuvastada need, kellel tekkis aja jooksul verevähk. Üksikisikuid jälgiti keskmiselt 7,8 aastat, kuigi nende puhul, kellele tehti kompuuteruuring selle tehnoloogia algusaastatel, suutsid teadlased jälgida vähi esinemist rohkem kui 20 aastat pärast esimest uuringut.
Tulemused näitavad selget seost luuüdi kompuuteruuringutest tuleneva kogu kiirgusdoosi ja riski vahel haigestuda nii müeloidsetesse kui ka lümfoidsetesse pahaloomulistesse haigustesse. Doos 100 mGy suurendas verevähi tekkeriski umbes kolmekordselt. Seega suurendab tänapäeval tavaline skaneerimine (keskmise doosiga umbes 8 mGy) nende pahaloomuliste kasvajate tekkeriski umbes 16%. Tavalised kiirgusdoosid on näiteks peauuringu puhul 56 mGy ja rindkereuuringu puhul 13 mGy.
„Absoluutse riski mõttes tähendab see, et iga 10 000 lapse kohta, kellele tehakse kompuutertomograafuuring, võib oodata umbes 1-2 vähijuhtu 12 aasta jooksul pärast uuringut,“ ütleb uuringu autor Magda Bosch de Basea.
Autorid märgivad, et on vaja teha rohkem tööd, et tagada annuste ja tehniliste parameetrite süstemaatiline ja piisav kogumine kliinikutes reaalajas, et tulevikus riskihinnanguid veelgi parandada.
Praegu tehakse Euroopas igal aastal üle miljonile lapsele kompuuteruuring. Kuigi kompuutertomograafia kiirgusdoosid on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, rõhutavad käesoleva uuringu tulemused vajadust jätkata rangete kiirguskaitsemeetmete kohaldamist, eriti kõige nooremate patsientide puhul.
„Protseduuri tuleb nõuetekohaselt põhjendada - võttes arvesse võimalikke alternatiive - ja optimeerida, et tagada võimalikult madalad doosid, säilitades samas hea pildikvaliteedi diagnoosimiseks,“ selgitab Cardis.
