Stanfordi meditsiiniosakonna ja Toronto Ülikooli teadlased viisid läbi väikese uuringu 18 täiskasvanuga alates 21. eluaastast. Osalejatele anti nende kaalule võrdeline kogus alkoholi ja neile määrati juhuslikult rida keeleväänajaid - üks enne joomise alustamist ja teised iga tunni tagant joomise käigus kuni seitsmenda tunnini.
Osalejatel paluti keeleväänaja ehk fraasi, mida on raske hääldada, ette lugeda ning nutitelefon asetati lauale umbes poole meetri kaugusele, et nende hääli salvestada. Teadlased mõõtsid ühtlasi nende alkoholijoovet väljahingatavas õhus uuringu alguses ja iga 30 minuti tagant kuni seitsmenda tunnini.
Kõnelejate hääled isoleeriti digitaalsete programmide abil, lõigati need ühesekundilisteks lõikudeks ning analüüsiti näitajaid nagu helisagedus ja -kõrgus.
Kui neid salvestusi võrreldi alkoholijoobe tulemustega, leiti, et muutused osalejate hääles indikeerisid alkoholijoovet 98% täpsusega.
„Meie mudeli täpsus üllatas mind,“ ütles väljaandes Journal of Studies on Alcohol and Drugs avaldatud artikli juhtivteadlane Brian Suffoletto, kes on Stanfordi Ülikooli erakorralise meditsiini dotsent.
Suffoletto sõnul on sellise analüüsi eesmärk tekitada võimalus sekkuda õigeaegselt, et ennetada õnnetuste tagajärjel toimunud vigastusi või surma. Parim sekkumisvahend oleks tema sõnul lihtsalt kasutatav ja valmisolev nutitelefon või kõlar. „Kujutage ette, kui meil oleks vahend, mis suudaks passiivselt võtta andmeid inimeselt, kui ta oma igapäevarutiinidega tegeleb, ja jälgida muutusi, mis võiksid viidata joomise episoodile, et teada saada, millal ta abi vajab,“ rääkis teadlane.
Suffoletto sõnul võiks sellised jälgimisvahendid varsti analüüsida mitmeid erinevaid tegureid, näiteks kõnnakut, häält ja tekstisõnumite saatmise stiili. Tema sõnul on selleks üks põhjus statistiline - et tulemused oleks täpsemad -, kuid ühtlasi võib juhtuda, et inimene ei räägi mitme tunni jooksul, kuid selle asemel kõnnib või saadab sõnumeid.
Uurimisrühma sõnul on vaja teha suuremaid uuringuid ning suurim abi oleks koostöödest firmadega, mis juba koguvad mikrofonide kaudu andmeid. Nende eesmärk on arendada sekkumissüsteem, mida inimesed on nõus kasutama ning mis aitaks ennetada vigastusi ja päästa elusid.
