Värske uuring: seitse autojuhti kümnest ületab asulasiseselt kiirust üle 10 km/h

Värskest uuringust selgub, et väga paljud autojuhid ületavad asulasiseselt kiirust enam kui 10 km/h, mis on ohtlik ennekõike just jalakäijaid ja kergliiklejaid silmas pidades.

Autot kasutab tööle, kooli või muudesse peamistesse sihtkohtadesse igapäevaselt või vähemalt 2-3 korda nädalas kokku 60 protsenti Eesti täisealistest elanikest - 71 protsenti meestest ja 49 protsenti naistest.

Igapäevastest ja sagedastest autojuhtidest 8 protsenti tõdes, et ületab asulasisestel teedel piirkiirust 10 km/h või enam peaaegu alati; 61 protsendi väitel tuleb seda aeg-ajalt ette. Alati järgib piirkiirust 32 protsenti juhtidest.

„Kiiruseületamine linnades-asulates on meil kahjuks tavapärane ja seda näitavad ka küsitlustulemused, kui seitse inimest kümnest möönab, et on seda teinud kas harvemini või sagedamini,“ kommenteeris uuringu küsimusi koostada aidanud Autosõit OÜ juhatuse liige ja liiklusekspert Indrek Madar. „Mida inimesed seejuures ei teadvusta, on see, millised ohud kaasnevad kui 10 km/h või enam kiirust ületada.“

Madar toob näiteks elurajoonide sisesed väiksemad või väiksema liiklussagedusega teed, kus on kehtestatud kiirusepiiranguks 30 km/h, ent samas on üsna tavapärane seal 40- või 50-kilomeetrise tunnikiirusega autod.

„Kui 30 km/h kiiruselt sa märkad ohuolukorda, näiteks teele jooksvat last, siis on su peatumisteekond (kuival asfaldil) ca 13 meetrit - 8,3 meetrit reageerimisteekond ja 5 meetrit auto pidurdusteekond,“ kirjeldas Madar. „Sõites aga 40 km/h, siis on juba reageerimisteekond ise üle 11 meetri, millele lisandub pidurdusteekond ehk siis su otsasõidu kiirus oleks sel hetkel veel 35 km/h. Veelgi suurema kiirusega – 50 km/h – rakenduvad sõiduki pidurid parimal juhul alles pärast 14 meetri läbimist ehk et sõidaksid ootamatult teele tulnud inimesele otsa kiirust vähendamata.“

Autosõit OÜ juhi sõnul saab surma kümnest inimesest kaks juhul, kui inimesele sõidetakse otsa kiirusega 40 km/h. „Kiirusel 50 km/h on surmasid 4-5 kümnest ja 60 km/h puhul juba seitse kümnest,“ viitab Indrek Madar statistikale, mis võiks igat kiiruseületajat mõtlema panna. Ära ei tohi unustada, et kõigil ülejäänud kordadel saavad kokkupõrke osalised tõsiselt vigastada.

Eksperdi sõnul tuleks nii küsitlustulemuste kui igapäevase liikluspildi valguses peeglisse vaadata kõikidel liiklejatel, osaleme ju liikluses ühises ruumis nii autojuhid, jalakäijad, jalgratturid kui erinevate muude moodsate vahendite kasutajad.

„Reeglid paberil ei aita, kui liiklejad neid ei täida. Leian, et reeglite täitmine on oluliselt lihtsam, kui liikleja mõistab miks on need selliselt seatud. Olen aastate jooksul kogenud, et tihti ei mõisteta seost kirjutatud reegli mõttest igapäeva liikluses. Kui liikleja mõistab, milline on seos teo ja tagajärje vahel, siis paneb see juba paljusid meist oma käitumist muutma,“ rääkis Indrek Madar.

Autosõiduharjumusi puudutava küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat 26. septembrist 5. oktoobrini ning tellis Saku Õlletehas. Küsitluses osales kokku 1001 inimest, vanuses 18-74.