On teada, et umbes 4,5 miljardit aastat tagasi põrkas Maaga Marsi-suurune hiiglaslik planeet. Selle kolossaalse kokkupõrke tulemuseks oli hulk prügi, mis paiskus kosmosesse ja keerles ringi, kuni tekkis Kuu. Suurest objektist nimega Theia pole kosmoses enam midagi alles, küll on teadlased leidnud selle planeedi jälgi Maa vahevöö alt, kirjutab ScienceAlert.
Hiina, USA ja Suurbritannia teadlased on leidnud tõendeid selle kohta, et Theia tükid sattusid Kuu sisse. Ja nüüd on ka tõendeid, mis näitavad, et Theia tükid tungisid ka meie planeedi sisse.
Kui hüpotees kinnitust saab, suudavad teadlased seletada umbes 2900 kilomeetri sügavusel Maa vahevöö alla maetud mandrite suuruste tihedate moodustiste olemasolu.
Maa tuuma ümbritsevaid tükke nimetatakse suurteks madala nihkekiirusega piirkondadeks ehk LLVPdeks. Teadlased avastasid need tänu seismilistele lainetele, mis levivad maavärinatest läbi Maa ja liiguvad läbi erinevate materjalide erinevalt.
Just seismiliste andmete abil on teadlastel õnnestunud saada üksikasjalikud andmed LLVP kohta: suured ja tihedad piirkonnad Maa südamiku ja vahevöö piiril. Üks neist asub Aafrika all, teine Vaikse ookeani all.
Siiani on teadlased oletanud, et LLVPd tekkisid mõne Maa sisemise protsessi tulemusena, näiteks oletati, et need võivad olla vanade tektooniliste plaatide jäänused või magma ookean vahevöö põhjas. Nüüd aga oletavad teadlased, et LLVP tekke ajendiks võis olla kokkupõrge Theiaga.
Varasemad simulatsioonid näitasid, et suurem osa Theiast ühines Kuuga, jättes Maa sisse vaid jäljed. Kuid see ei pruugi nii olla.
Arvutisimulatsioon on viidanud sellele, et hiiglaslik kokkupõrge võis jätta Maa koostisele püsivad jäljed. Esimese asjana tuli simulatsioonide käigus eraldada Maa vahevöö. Simulatsioonides segunes Maalt ja Theiast pärit materjal vedela magma ookeani ülemises vahevöös, samal ajal kui alumine vahevöö jäi tahkemaks ja koosnes peamiselt silikaatsest maapealsest materjalist. Selline seismilistel andmetel põhinev kihilisus võib eksisteerida ka tänapäeval. Töörühm leidis ka, et vaid mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga Theia materjali tükid võisid laskuda Maa südamiku ja vahevöö piirini. Seal muutusid need LLVPks.
