Teadlased usuvad, et nad on lõpuks täpselt aru saanud, kuidas valmistati Chephreni ehk Suur Sfinks enam kui 4500 aastat tagasi.
Eksperdid olid aastakümneid ühel meelel, et Gizas Niiluse jõe äärest leitud ikoonilise lubjakivikuju detailne nägu oli tõenäoliselt müürseppade poolt käsitsi tahutud, kuid nad ei suutnud mõista, kuidas oli loodud Sfinksi tohutusuur mitmekihiline keha, kirjutab New York Post.
New Yorgi ülikooli teadlaste läbiviidud uuring analüüsis, kuidas tuul liigub mööda kivimoodustisi, et see mõistatus lõpuks lahendada. Teadlased võtsid Kirde-Egiptuse maastiku simuleerimiseks aluseks pehmest savist künkad, mille sisse oli pandud kõvem, vähem erodeeruv materjal, ja seejärel pesid nad moodustisi kiire veevooluga, mis toimis nende mudelis nagu tuul. Katses pandi proovile teooria, mille pakkus välja juba 1981. aastal geoloog Farouk El-Baz, kes väitis, et Suur Sfinksi keha tekkis looduslikult tuule poolt põhjustatud liivaerosiooni tulemusena.
Eksperdid usuvad, et paekivist kuju detailne nägu on tõenäoliselt Egiptuse müürseppade poolt käsitsi nikerdatud.
„Meie tulemused pakuvad võimalikku päritolulugu selle kohta, kuidas sellised moodustised nagu Sfinks võivad tekkida erosiooni abiga,“ ütles uuringu vanemautor Leif Ristroph. „Meie laboratoorsed katsed on näidanud, et sfinksilaadsed moodustised võisid tegelikult tekkida materjalidest, mis olid kiirete õhuvoolude poolt erodeeritud,“ lisas teadlane.
