Kaks starti Elon Muski SpaceX-i Falcon 9 rakettidega lisanduvad Galileo navigatsioonisüsteemi olemasolevale 28 satelliidile, mis praegu Maa ümber tiirlevad.
Falcon 9 on kaheastmeline keskmise võimekusega orbitaalne kanderakett, mis sai nime esimese astme 9 mootori järgi. Falcon 9 on ühtlasi maailma esimene osaliselt taaskasutatav kanderakett.
Leping peab veel saama Euroopa Liidu täidesaatva võimu lõpliku heakskiidu, mis juhtub plaanikohaselt enne 2025. aasta lõppu. Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles Wall Street Journalile, et nad astuvad kõik vajalikud sammud, et tagada, et Galileo jätkab silmapaistvate teenuste osutamist ka järgmistel kuudel ja aastatel.
Euroopa Kosmoseagentuuri navigatsioonijuhi Javier Benedicto sõnul stardivad Galileo satelliite kandvad Falcon 9 raketid Ameerika Ühendriikidest. Euroopa Komisjon ei soovi küll toetuda USA ettevõttele kriitilise infrastruktuuri kosmosesse toimetamisel, kuid Venemaa sõda ja viivitused Euroopa Ariane’i raketiprogrammis ei ole jätnud neile muud võimalust.
Galileo on alatest 2016. aastast toimiv ülemaailmse satelliitnavigatsiooni teenus, mis vahendab GNSS (Global Navigation Satellite Systems) informatsiooni. Galileo on loodud Euroopa Liidu poolt Euroopa Kosmoseagentuuri vahendusel ja seda haldab Euroopa GNSSi Agentuur.
Euroopa Galileo süsteem konkureerib USA globaalse positsioneerimissüsteemi, Hiina Beidou ja Venemaa GLONASSiga. See on esimene kord 15 aasta jooksul, kui Galileo satelliidid käivitatakse väljaspool Euroopa Liidu territooriumi. SpaceXi tegevjuht Musk ei ole varem kunagi varem Euroopa salastatud seadmeid sisaldavate satelliitide orbiidile saatmist ette võtnud.
SpaceXi viimane koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga oli Euclidi kosmoseteleskoobi käivitamine juulis. Euclidi missioon on vaadelda miljardeid galaktikaid kuni 10 miljardi valgusaasta kaugusele, et luua seni suurim ja täpseim universumi 3D-kaart, mille kolmas mõõde tähistab aega. Kosmoseteleskoop püüab kindlaks teha mõningaid tumeaine ja tumeenergia omadusi.
