Teadlased arendasid tehisliku protseduuri, mis paneb inimesi kuulma hallutsinatsioone

Ajakirjas Psychological Medicine avaldatud uuringus näitas uurimisrühm, et roboti abil läbiviidav eksperimentaalne protseduur suudab tervetel inimestel esile kutsuda kuuldavaid hallutsinatsioone.

Kuulmismeelepetete puhul kuuleb inimene helisid või hääli, mida tegelikult ei kostu. Kõige sagedamini esineb neil sksisofreeniahaigetel. Enamasti kuuleb inimene juttu kas üksikute sõnade, fraaside või tervete lausete kujul. Skisofreeniale iseloomulik kuulmishallutsinatsioon on rääkiv hääl, mis kommenteerib inimese käitumist või kordab valjusti tema mõtteid.

Varasemad uuringud on seostanud kuulmisaistinguga seotud hallutsinatsioone häiretega aju enesekontrolliprotsessides, kus aju ei tunnista omaenda tegevusi või mõtteid enda tekitatuna. Selline väärarusaam võib viia selleni, et inimesed tajuvad sisemisi vaimseid sündmusi välise nähtusena, mille tulemuseks on häälte kuulmise kogemus.

Uuringus osales 48 inimest, kes olid kõik paremakäelised ja rääkisid vabalt prantsuse keelt ning ei olnud teadlikud uuringu eesmärgist. Osalejad valiti üldelanikkonna hulgast ning ühelgi neist ei olnud psühhiaatrilisi või neuroloogilisi häireid.

Juhtivautor ja Genfi ülikooli doktorant Pavo Orepic ja tema kolleegid kasutasid osalejate kuulmishallutsinatsioonide stimuleerimiseks nutikat lähenemist. Nad salvestasid osalejate hääli öeldes üheksat ühesilbilist sõna, millel on negatiivne tähendus. Need sõnad valiti varasemate uuringute põhjal, mis näitasid, et kuulmishallutsinatsioonid on sageli negatiivse sisuga.

Lisaks osalejate enda häältele lõid uurijad ka osalejatele tundmatu isiku samasugused häälesalvestused, tagades nii enese- kui ka teiste häälte stiimulite olemasolu uuringus.

Uuring viidi läbi kolmes osas. Esimeses hinnati inimeste reaktsiooni puuteaistingu petetele, tekitades viivituse puudutuse ja sellest tuleneva aistingu vahel. Teises määrati osalejate kuulmislävi, lastes neil tuvastada spetsiifiline heli roosa müra seest erinevate helitugevustega.

Kolmandas ja ühtlasi uuringu keskses osas katsetati heli kuulmise ja sensomotoorsete aistingute kombineerimisega, vaadeldes, millistes olukordades tekib inimestel kõige rohkem n-ö valehäireid helidele.

Nad leidsid, et sensomotoorse stimulatsiooni ajastus mängis otsustavat rolli. Kui puudutus seljal oli sünkroonis nende sõrmeliigutustega, teatasid osalejad oluliselt rohkem valehäireid (häälte kuulmise tajumisele, mida seal ei olnud).

Veelgi enam, need valehäired tekkisid tõenäolisemalt siis, kui osalejad kuulsid pigem enda kui teiste hääli. See viitab seosele omaenda tegevuse sensoorse tagasiside ja kuulmishallutsinatsioonide tekkimise vahel.

See toetab ühtlasi teooriat, et hallutsinatsioone ei koge ainult skisofreeniat või mõnda muud vaimset häiret põdevad inimesed, vaid pettekujutlusi võib olla ka täiesti tervetel inimestel. Seda on uuringud varemgi tõestanud, sh Tartu Ülikooli teadlaste 2020. aasta ERRi vahendatud uuring, millest selgus, et hallutsinatsioonide kogemine on seotud inimese eneseteadlikkusega.

Tulevased uuringud võiksid kasu saada suuremate ja mitmekesisemate valimite, sealhulgas diagnoositud psühhiaatriliste seisunditega isikute puhul.

„Meie eesmärk on parandada meie arusaamist sellisel moel häälte kuulmisest, et saaksime leida paremaid viise, kuidas aidata inimesi, kes selle all kannatavad,“ lisas Orepic.