Moskva näeb seda järgmise loogilisena arenguna kosmose uurimuses pärast Rahvusvahelist Kosmoseagentuuri (ISS), kus osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA).

Kosmosetööstuse ametnike kohtumisel lubas Putin, et Vene kuu uurimise programm jätkub, vaatamata viimasele ebaõnnestumisele augustis, mis oli riigi esimene kuumissioon 47 aasta jooksul.

Putin lisas, et Moskva otsus pikendada enda osalus ISSis 2028. aastani oli ajutine meede. „Kuna rahvusvahelise kosmosejaama ressursid saavad otsa, on meil vaja mitte ainult ühte segmenti, vaid kogu jaama kasutusele võtta,“ rääkis Putin uuest kosmosejaamast.

Putini sõnul peab uus kosmosejaam arvestama kõiki teaduse ja tehnoloogia tippsaavutusi ning sellel peab olema potentsiaal võtta vastu tulevikuülesandeid.

Roskosmose juht Juri Borissov toetas Putini seisakut säilitada riigi võimekus mehitatud kosmoselendude valdkonnas. „ISS vananeb ja saab umbes 2030. aastaks oma lõpu,“ tsiteeriti teda Vene meedias.

„Kui me ei alusta 2024. aastal laiaulatuslikku tööd Venemaa orbitaaljaama loomiseks, siis on üsna tõenäoline, et me kaotame oma võimekuse ajalise vahe tõttu. Ma pean silmas seda, kui ISS-i enam ei ole ja Vene jaam ei ole valmis,“ rääkis Putin Reutersi andmetel.

Putin kommenteeris ühtlasi Luna-25 kosmosemissiooni, kinnitades, et teda on tehnilistest vigadest informeeritud. „Loomulikult me töötame selle kallal. Kuu programm jätkub. Meil ei ole kavas seda sulgeda,“ rääkis Putin. President tunnistas, et neil on kõigil missioonil juhtunu pärast häbi, kuid see on kogemus, mida nad tulevikus kasutada saavad.

Borissov ütles, et järgmine start Kuule võib nihkuda praegu planeeritust 2027. aastast 2026. aastasse.