Esiteks soovivad ühingud, et uus Kuivastu-Virtsu liinile aastal 2026 toodav alus oleks rohevesinikku tarbiv hübriidparvlaev. See tagaks aastas umbes 150 tonni vesiniku tootmise vajaduse

Veel suve alguses olevatki riigil selline plaan olnud, aga siis teatanud aga regionaal- ja põllumajandusministeerium ootamatult, et uus liiniveoleping ikkagi ei nõua operaatorilt vesiniku kasutust, kuna liini on võimalik läbida ka ainult akude toitel.

Ühingute hinnangul võiks kasutada uut hübriidparvlaeva osa ajast ka Rohuküla-Heltermaa liinil, mis tooks kaasa vajadusel juba 300 tonni vesiniku tootmise järele.

Lisaks tuleks viia vesinikutoitele ka Kihnu, Soela ja Vormsi parvlaevad. See tähendaks Riigilaevastiku hinnangul iga laeva kohta umbes 70 tonni aastas rohevesiniku kogust. Ehk kokku 210 tonni aastas.

„Kõik need ettepanekud kokku tähendaks aastas 660 tonnist rohevesiniku tarbimismahtu, mille tootmiseks on vaja hinnanguliselt 5-6 megavatist elektrolüüserit. Selline maht võimaldaks ka Eesti vesinikutootjatel osa saada Euroopa Liidu Innovatsioonifondi poolt korraldatavast vesinikupanga oksjonist, kus on seatud elektrolüüseri minimaalseks võimsuseks 5 megavatti. See toetus võimaldaks Eesti tarbijatele vesiniku lõpphinda alla tuua kuni 4,5 eurot kilogrammi kohta,“ seisab ühingute kirjas.

Eestis täna vesiniku tootmine ja tarbimine praktiliselt puudub. Seni on vaid Eesti Energia vesinikku tootnud ja kasutanud generaatorimähiste jahutamiseks ja seda umbes 30 tonni aastas. Eestis pole ka ühtegi vesinikutanklat – lähim asub Riias.

Eestis oleks rohevesinikku toota parim meretuuleparkides toodetava elektri abil parkides kohapeal, kasutades elektrolüüseri abil magestatud merevett. Seda hetkedel, mil elektri hind on 0 ja sellega pole midagi targemat peale hakata, kui vesinikku toota. Just siis, kuna vesiniku tootmise peamised probleemid on seotud energiakuluga nii elektrolüüsimisel kui hilisemal transportimisel – arvatakse, et kadu on umbes 75%.

Keskkonnainvesteeringute keskus on vesiniku toetamiseks loonud küll toetusmeetmeid vesinikutehnoloogia tervikahelate toetamiseks transpordisektoris ja keemiatööstuses, ent näiteks käesoleva aasta meetme maht jäi leige huvi tõttu taotlustega täiel määral katmata.

Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et väikeste tarbimismahtude tõttu tuleb toodetud rohevesiniku kilohind liiga kõrge ning kui sinna juurde lisada veel ka täiendavad kulutused vesiniku transpordisõidukitele ja jaotustaristule, siis ei kata pakutav toetus seda vahet ära.