Andmete salvestamine klaasile võib tunduda kui futuristlik kontseptsioon, kuid seda meetodit kasutati juba 19. sajandil, kui fotonegatiive klaaspaneelidel säilitati. Nüüdseks on tehnoloogia palju arenenud ja klaasi salvestamismahtu suurendatud, võimaldades sinna salvestada mitutuhat terabaiti andmeid.
Klaasi kasutamise eelised andmete säilitamiseks on materjali vastupidavus, jätkusuutlikus ja hind.
Jätkusuutlikkusele keskendunud ettevõte Elire on teinud koostööd Microsoft Researchi Silica projekti tiimiga, et seda tehnoloogiat enda Global Music Vaulti jaoks Norras Svalbardis välja töötada.
Kasutades ränidioksiidi- ehk silica-põhiseid klaasplaate, loovad nad arhiivi, mis ei ole mitte ainult vastupidav elektromagnetilistele impulssidele ja äärmuslikele temperatuuridele, vaid on ühtlasi keskkonnasõbralik. Nende eesmärk on luua arhiiv, kus salvestataks maailma muusikapärandit, täiendades teisi omataolisi.
Silica projekti raames kirjutatakse andmeid sellesse kaasi ning säilitatakse neid klaasplaate riiulil, kuni neid kellelgi vaja on. Kui andmed on üks kord klaasi kirjutatud, ei saa neid enam muuta.
Projekt Silica keskendub koostöös Microsoft Azure’i meeskonnaga andmete säilitamise teedrajavale arendamisele kvartsklaasis, otsides jätkusuutlikumaid viise andmete arhiveerimiseks. Project Silica kasutab Azure’i tehisintellekti, et dekodeerida klaasi salvestatud andmeid, muutes lugemise ja kirjutamise kiiremaks ning võimaldades rohkemate andmete säilitamist.
Andmed salvestatakse klaasi neljaastmelise protsessi abil: kirjutamine ülikiire femtosekundilise laseriga, lugemine arvutiga juhitava mikroskoobi abil, dekodeerimine ja lõpuks salvestamine arhiivis. Arhiiv on passiivne ning kõigis salvestusüksustes ilma elektrita.
Ühtlasi arendatakse roboteid, mis laevad end tühikäigul arhiivi sees ja ärkavad üles, kui andmeid vajatakse. Nad ronivad riiulitele, toovad klaasi ja naasevad siis kliendi juurde.
Elire meeskond soovib tulevikus tuua arendatud klaasplaadid ka laiema kasutajaskonnani.
