„Järgmine aasta on meie kalapüügisektorile kindlasti keeruline ja seda peegeldasid ka rasked läbirääkimised. Siiski saime tulemuse, mis Läänemere kalavarude praegust seisundit ja Euroopa Liidu Komisjoni ettepanekut arvestades on parim,“ tõdes regionaalminister Madis Kallas läbirääkimiste tulemusi kommenteerides.

Läänemere avaosa räimepüügikvoot väheneb Eesti jaoks lausa 43% ning lisaks keelatakse traalpüük vahetult enne kudemist, et kaitsta kudekoondeid. Avaosa räimekvoodiks kujunes 4535 tonni, mis on umbes 3500 tonni vähem kui tänavu (7950 tonni).

Liivi lahel kahaneb räimepüügikvoot järgmisel aastal 17% – Eesti uus kvoot on 17 527 tonni ehk u 2500 t vähem kui tänavu. Kilu saab püüda 10% vähem – kvoot on 23 103 tonni ehk u 1700 tonni vähem kui tänavu. Käesoleval aastal tohtisid Eesti kalurid Liivi lahes püüda 21 078 tonni räime ja kilu kvoodiks on 25 670 tonni.

Mis puutub lõhepüüki Soome lahes, siis need näitajad on jätkuvalt olematud. Järgmisel aastal saab Eesti oma vetes püüda 1040 lõhet. Käesoleval aastal oli see näitaja 969 lõhet.

„Kuigi Läänemeres lubatud püügimahtude seadmisel on juba pikka aega lähtutud teadussoovitusest, pole mitme olulise kalavaru seisundi paranemist ikka näha,“ tõdeb regionaal- ja põllumajandusministeerium.