Apollo 17 astronaudi 1972. aastal korjatud kivi paljastas Kuu tegeliku vanuse

1972. aasta Apollo 17 missiooni ajal kogusid astronaudid Harrison Schmitt ja Eugene Cernan umbes 110 kg mulla- ja kiviproove, mis Maale uurimiseks viidi.

Schmitti kogutud vulkaanilise kivimi jämedateralise killustiku kristallid on nüüd pool sajandit hiljem andnud teadlastele sügavamaid teadmisi Kuu kujunemisest ja täpsest vanusest.

Kuu on umbes 40 miljonit aastat vanem, kui varem arvati. Kuu kujunes enam kui 4,46 miljardit aastat tagasi, esimese 110 miljoni aasta sees pärast Päikesesüsteemi sündi, avaldasid teadlased esmaspäeval oma analüüsi põhjal.

Kusjuures Maa vanuse kohta on siiani eri hinnangud, alates 4,54 miljardist kuni viimaste arengute kohaselt 4,64 miljardi aastani.

Kuu tekkimise peamine hüpotees on, et Päikesesüsteemi varajase ajaloo ajal põrkas Marsi-suurune objekt nimega Theia vastu Maad. See paiskas kosmosesse magma, moodustades Maa ümber tiirleva ja Kuuks kokku sulanud jäätmeketta.

Pärast magma jahtumist ja tahkestumist tekkisid mineraalsed kristallid. Teadlased kasutasid meetodit, mida nimetatakse aatomisondi tomograafiaks, et kinnitada vanimate teadaolevate tahkete ainete vanust, mis pärast hiiglaslikku kokkupõrget moodustusid.

„Mulle meeldib, et see uuring tehti 51 aastat tagasi kogutud ja Maale toodud prooviga. Tol ajal ei olnud aatomisondi tomograafia veel välja töötatud ja teadlased ei oleks osanud ette kujutada, milliseid analüüse me täna teeme,“ ütles ajakirjas Geochemical Perspectives Letters avaldatud uuringu vanemautor, Chicago ülikooli professor Philipp Heck.

„Huvitaval kombel on kõik Maalt, Marsilt ja Kuult leitud vanimad mineraalid tsirkoonkristallid,“ lisas UCLA planeediteadlane ja uuringu kaasautor Bidong Zhang.

Tsirkooni (ZrSiO₄) sisaldav kivim leiti Kuu Rahumere kaguservas asuvast orust ja seda hoiti NASA Johnson Space Centeris Houstonis. „Tsirkoonid on väga kõvad ja vastupidavad ning elavad üle kivimite lagunemise ilmastikuolude käigus,“ ütles Heck.

„Kuu moodustanud hiiglaslik kokkupõrge oli Maa jaoks kataklüsmiline sündmus, mis muutis Maa pöörlemiskiirust. Pärast seda avaldas Kuu mõju Maa pöörlemistelje stabiliseerimisele ja Maa pöörlemiskiiruse aeglustumisele,“ ütles Heck. „Kuu tekkimise kuupäev on oluline, sest alles pärast seda muutus Maa elamiskõlblikuks planeediks.“

„Kuu aitab stabiliseerida Maa telge stabiilse kliima jaoks,“ lisas Zhang. „Kuu gravitatsiooniline tõmme aitab kujundada ookeani ökosüsteemi. NASA ja teised kosmoseagentuurid näevad Kuud kui hüppelauda tulevaste kosmoseuuringute jaoks.“