Enamik tänapäeval elavatest inimestest võib väga väikese osa oma DNA-st jagada neandertallastega - see tuleneb meie esivanemate ja nüüdseks väljasurnud kiviaegsete Hominini’de eelajaloolistest kohtumistest, enne kui viimased umbes 40 000 aastat tagasi kadusid.
Neandertallaste DNA on aga veidi sagedamini esindatud Ida-Aasia populatsioonide genoomides.
See erinevus on teadlasi pikka aega hämmastanud, sest neandertallaste jäänuseid on leitud laialdaselt kogu Euroopas ja Lähis-Idas, kuid mitte Kesk-Aasias Altai mägedest ida poole.
„Seega on mõistatuslik, et piirkonnas, kus me ei ole kunagi leidnud neandertallase jäänuseid, on rohkem neandertallase DNA-d,“ ütles ajakirjas Science Advances avaldatud uuringu kaasautor Mathias Currat, Genfi ülikooli geneetika ja evolutsiooni vanemdotsent.
Keskmiselt moodustab neandertallaste DNA umbes 2% Euraasia inimeste geneetilisest struktuurist, samas kui Ida-Aasias võib see osakaal ulatuda kuni 4%-ni.
Currat ja tema kolleegid Genfi ülikoolist leidsid selgituse sellele vastuolule, analüüsides neandertallastelt päritud DNA jaotumist inimeste genoomides viimase 40 000 aasta jooksul. Teadlased leidsid, et aja jooksul ei näinud DNA jaotumine alati välja nii, nagu see praegu välja näeb.
Uurimisrühm sai teavet enam kui 4000 iidse genoomi andmebaasist, mille on kogunud Bostoni Harvardi meditsiinikooli geneetika ja inimese evolutsioonibioloogia professori David Reichi juhitud töörühm üle Euroopa ja Aasia.
Neandertallaste väljasuremise järel Euroopas küttide-korilastena elanud kiviaegsete Homo sapiens’ide genoomides oli neandertallaste DNA osakaal veidi suurem kui Aasias elanud inimeste proovides, mis olid vanemad kui 20 000 aastat, leidsid teadlased.
Uurimisrühm jõudis seega järeldusele, et praegune muster, mille kohaselt Aasia populatsioonides on neandertallaste esivanemate osakaal suurem kui Euroopas, peab olema kujunenud välja hilisemas etapis, tõenäoliselt neoliitikumi ülemineku ajal, kui umbes 10 000-5 000 aastat tagasi hakkas küttimise-koriluse eluviisina asenduma põlluharimine.
Sel ajal hakkasid esimesed Anatooliast, praegusest Lääne-Türgi ja Egeuse mere piirkonnast pärit põlluharijad segunema Lääne- ja Põhja-Euroopa olemasolevate küttide-korilastega. Selle tulemusena täheldati sel perioodil Euroopa genoomides neandertallaste DNA väiksemat osakaalu.
Currati sõnul on ebaselge, kuidas see üleminek Aasias aset leidis, sest teavet on suhteliselt vähe. Uuringus analüüsiti 1517 proovi Euroopast ja 1108 proovi Aasiast, mis on rohkem kui neli korda suurem ala.
Mõned geneetilised jäljed, mis on jäänud kohtumistest neandertallastega, võivad ühtlasi tänapäeva inimeste tervist mõjutada. Näiteks võib neandertallaste DNA mängida väikest rolli Covid-19 nakkuse kulgemise kõigutamisel, selgub 2020. aasta septembris avaldatud uuringust.
