Stonehenge’i vanim kivi polegi Walesist pärit

Teadlased väidavad nüüd, et suurim Stonehenge’i kivi ei pruugi olla pärit Walesist, nagu pikalt on arvatud.

Stonehenge’i suurim kivi, mida kutsutakse altarikiviks, arvati olevat pärit Lõuna-Walesist, kus leidub rannikul punast liivakivi, täpsemalt Preseli mägede lähedalt, kust on pärit enamus Stonehenge’i kividest.

Nüüd väidavad Aberystwythi ülikooli teadlased ajakirjas Journal of Archaeological Science: Reports ilmunud uuringus, et kivi võib olla pärit hoopis Suurbritannia põhjaosast.

Kuuetonnine altarkivi on traditsiooniliselt rühmitatud teiste, väiksemate kivide hulka, kuigi on ebaselge, millal see täpselt Stonehenge’i jõudis.

Uuringus võrdlesid Aberystwythi teadlased altarikivist saadud analüüsi 58 vana punase liivakivi prooviga, mis on pärit Walesist Preseli mägede lähedalt.

Nad leidsid, et altarikivi koostist ei saa ühegagi neist kohtadest kokku viia.

Teadlaste sõnul sisaldab altarikivi palju leelismuldmetalli baariumi. Ülikooli sõnul on see ebatavaline ning võib aidata paljastada selle päritolu.

„Järeldused, mis me sellest tegime, on see, et altarikivi ei pärine Walesist,“ ütles uuringu autor Nick Pearce. „Võib-olla peaksime nüüd ka altarikivi eemaldama nende kivide laiast rühmast ja käsitlema seda iseseisvalt.“

Pearce’i sõnul on viimased 100 aastat arvatud, et Stonehenge’i altarkivi on pärit Lõuna-Walesi punastest liivakivijagudest, kuigi konkreetset asukohta ei ole suudetud kindlaks teha.

Nüüd, kui on saadud teada, et see ei pärine Lõuna-Walesist, võib Pearce’i sõnul pöörata tähelepanu sellistele piirkondadele nagu Põhja-Inglismaa ja Šotimaa, et püüda leida selle päritolu.