ESTCube-2 satelliit hävis tõenäoliselt kanderaketi pardal Maa atmosfääri sisenedes

9. oktoobri varahommikul startis Eesti üliõpilaste arendatud satelliit ESTCube-2 viimaks Arianespace’i kanderaketi Vega pardal. Praeguste kahtluste põhjal aga ei eraldunudki ESTCube-2 raketi ninas olevast stardikapslist ega jõudnud orbiidile.

Esimestel tundidel peale starti püüdsid raadioamatöörid ümber maailma oma antennidega kinni ESTCube-2 majakale sarnanevaid pakette. Kuna paljud kuupsatelliidid kasutavad suhtlemiseks raadioamatööride sagedusi, siis on võimalik, et ESTCube-2 asemel tuvastati ekslikult hoopis mõnda teist satelliiti.

Arianespace ei kinnitanud oma stardijärgses ametlikus pressiteates koheselt kahe viimase kuupsatelliidi raketist eraldumist, kuid seda võis arusaadavalt põhjustada lihtsalt ajastus pressiteate välja saamise ning raketi missiooni lõpetamise vahel. Kuivõrd ESTCube-2 ei olnud kahe viimasena eraldunud kuupsatelliidi seas, ei tekitanud see avaldus meeskonnas liigseid küsimusi - tuli vaid oodata millal satelliit meiega ühendust võtab.

ESTCube-2 esimestel ülelendudel Eestist ei õnnestunud meeskonnal aga oma satelliidiga ühendust saada. Seesugune olukord ei ole samuti erakordne ning oli võimalik, et pärast pikka ooteperioodi satelliidi akude viimase laadimise ja raketistardi vahel pidi ESTCube-2 kosmosesse jõudes akusid laadima, et seejärel end taaskäivitada. Mitme päeva möödudes muutusid nii see stsenaarium kui ka teised meeskonna välja pakutud hüpoteesid side puudumisele järjest ebatõenäolisemaks.

Mõne päeva möödudes raketistardist uuendas NORAD (Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus) oma avalikku kosmoseobjektide registrit ning nende värskeimate radariandmete kohaselt tuvastati stardi järgselt orbiidil vaid 10 uut kosmoseobjekti Vega pardal olnud 12-st, mis andis meie kahtlustele osalise kinnituse - et midagi oli kahe satelliidiga valesti.

ESTCube’i tiimil on, eelnevaid infokilde arvesse võttes, tugev põhjus arvata, et ESTCube-2 oli üks neist kahest satelliidist, mis ei eraldunud Vega raketist.

„Kuigi ESTCube-2 tiim oleks mõistetavalt üsna nördinud mõtte üle satelliit kaotada, siis vähemalt annaks see tiimile esmase südamerahu ning teadmise, miks pole siiani suudetud satelliidiga ühendust saada.“ sõnas ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje, kes on töötanud satelliidi arendamisega kuus aastat.

Projektijuht Hans Teras: „Meeskond suhtleb jätkuvalt tihedalt Arianespace’i tiimiga, et saada olukorras täpsem ülevaade ning ootame infot nende edasise juurdluse kohta. Sellegipoolest tuleb olla kannatlik, kuna raketi eri süsteemide eest ei vastuta Arianespace ainuisikuliselt, vaid sinna on kaasatud ka palju muid ettevõtteid Euroopa eri otstest. Nende kõigiga kooskõlastamine võib võtta aega mitmeid kuid. Loomulikult oleme samal ajal ühenduses ka Eesti ja Euroopa kosmosevaldkonna esindajatega, et leida projektile antud olukorras parim tee edasi.

Kuna kogu tiimini jõudnud info on võrdlemisi värske ning palju detaile ametliku kinnituseta, siis on ka veel vara öelda, mis täpsemalt ESTCube-2 missioonist edasi saab. Loomulikult arutatakse meeskonnas erinevaid võimalusi seinast seina, kuid lõppude lõpuks tuleb ära oodata ametlikud teadaanded ning info. Kindlasti ei ole ebaõnnestunud aga ESTCube-2 suur eesmärk - pakkuda kosmosetehnoloogia alast haridust ja praktilist kogemust rohkem kui pooletuhandele noorele insenerile ja teadlasele.“