Teadlased leidsid viisi tuvastada Parkinsoni tõbe mitukümmend aastat enne sümptomite ilmnemist

Austraalia teadlased näitasid, et Parkinsoni tõve märke on võimalik tuvastada 20-30 aastat enne sümptomite ilmnemist. Nende töö avab ukse sõeluuringutele ja ennetavale ravile juba ammu enne pöördumatute kahjustuste tekkimist.

Parkinsoni tõbi kuulub levinumate krooniliste neuroloogiliste haiguste hulka. Haigust iseloomustab tahtmatu lihasvärin ja lihasjäikus, mis segavad inimese igapäevatoiminguid. 70-80 aasta vanustest inimestest põeb Parkinsoni tõbe 1,5-2,5 %.

Austraalias Victorias asuva The Florey instituudi professor Kevin Barnham ütles, et Parkinsoni tõbe peetakse sageli vanadusehaiguseks, kuigi tegelikult algab see juba keskeas ja võib jääda aastakümneid avastamata.

„Parkinsoni tõbe on väga raske diagnoosida enne, kui sümptomid ilmnevad, ning selleks ajaks on hävinud kuni 85 protsenti aju neuronitest, mis kontrollivad motoorset koordinatsiooni. Sel hetkel on paljud ravimeetodid tõenäoliselt ebaefektiivsed,“ ütles professor Barnham.

„Meie pikaajaline eesmärk on leida viis, kuidas avastada haigus palju varem ja ravida inimesi enne, kui kahju on juba tekkinud,“ rääkis ta.

Ajakirjas Neurology avaldatud uuringus kirjeldavad juhtivteadur professor Barnham ja kolleegid, kuidas tuntud biomarkerit nimega F-AV-133 saab kasutada koos positronemissioontomograafia (PET) skaneerimisega Parkinsoni tõve diagnoosimiseks ja neurodegeneratsiooni täpseks jälgimiseks.

Melbourne’i uuringus skaneerisid Florey professor Chris Rowe ja tema meeskond Austin Healthis 26 Parkinsoni tõvega patsienti, 12-liikmelist kontrollgruppi ja 11 inimest, kellel oli REM-une käitumishäire (RBD), mis on haiguse tugevaks indikaatoriks. Iga inimene tegi läbis PET-skaneerimist kaheaastase vahega.

PET-skaneeringud näitasid märkimisväärset neuronikadu kolmes olulises ajupiirkonnas RBD haigusega isikutel, mis viitab sellele, et F-AV-133 on tundlikum vahend neurodegeneratsiooni jälgimiseks kui praegu olemasolevad vahendid.

Täiendav matemaatiline modelleerimine arvutas kokku ligikaudselt 33 aasta pikkuse aeglase neuronikao Parkinsoni tõve korral, mis hakkab toimuma umbes 10,5 aastat enne, kui haigus on PET-skaneerimisel tuvastatav. Kui PET-skaneeringuga on võimalik haigus tuvastada, kulub veel kuus ja pool aastat enne motoorsete sümptomite ilmnemist.

Pärast füüsiliste sümptomite ilmnemist kulub veel umbes kolm aastat, enne kui kliiniline diagnoos kinnitatakse. See tähendab, et neuronikadu toimub umbes 22,5 aastat enne, kui kliinilised sümptomid on diagnoosimiseks piisavad.

Professor Barnham ütles, et tulemused avavad võimalusi sõeluuringu protokollide väljatöötamiseks, et diagnoosida ja ravida Parkinsoni tõbe kuni 10 aastat varem kui praegu on võimalik. Samuti võib see aidata kaasa patsientide leidmisele kliiniliste uuringute jaoks.