INTERVJUU | Tartu meditsiiniteadlase suur saavutus: mitmel pool maailmas algasid uudse vähiravitehnoloogia kliinilised uuringud

Tartu ülikooli nanomeditsiini professor Teesalu räägib Fortele antud intervjuus, et ülikoolis arendatakse tehnoloogiaid, millega suunata ravimeid ja kontrastaineid eri kudedesse ja haiguskolletesse ning mis võimaldavad organismis üles leida just need paikmed ja rakud, mis ravi vajavad, jättes terved koed puutumata ja kahjustamata. See tehnoloogia põhineb kindlas järjekorras aminohapetest kokku pandud kullerpeptiididel ja seni inimeste peal tehtud kliinilised katsed on paljulubavad.

Te töötate peptiididega. Öelge palun, mis need on. Need koosnevad aminohapetest, aga päris valgud need vist ei ole? Milleks meie organismil neid vaja on?

Peptiid on hästi lühikene valgujupp. Meie kullerpeptiidide puhul räägime pikkusest, millesse kuulub tavaliselt alla kümne aminohappe. Põhimõtteliselt saab iga valgu keemiliselt või ensüümide abil tükkideks lõigata ja need tükid ongi peptiidid, minivalgud.

Peptiididest võiks mõelda niimoodi, et need on justkui võtmed ja valgu üldine struktuur on võtmehoidja või selle rõngas. Bioaktiivsed peptiidid on justkui valgu aktiivsed moodulid, mis seostuvad teiste biomolekulidega ja käivitavad erinevate aktiivsuste kaskaade.

Koolis õpetati meile, et aminohapped ja valgud on elu alus. Mis hetkest saame veel rääkida lihtsalt biokeemiast – kindlate sidemetega aminohappe molekulidest – ja mis hetkest saame hakata rääkima elusorganismidest?

Meie töö puhul me elust veel rääkida ei saa. Elusorganism peab olema võimeline ennast taastootma, kohanema. Peptiidid ja valgud on kõigest hammasrattakesed elumasina sees.