Joosep Lukin: tugev tiimitöö on tähtsam kui ise oskamine

Teadusvõistluse “Rakett69“ 13. hooajal 2. koha saavutanud Joosep Lukin lõpetas kevadel Gustav Adolfi Gümnaasiumi ning asus sügisel Tartu Ülikooli arvutitehnikat õppima. Noormees tõdeb, et saates osalemine tema tulevikuplaane ei muutnud, kuid ta tutvus seal paljude lahedate inimestega ning lööb nüüd kaasa ka saate teadustoimetuses uue hooaja ülesannete loomisel.

Joosep, kui mõtled oma “Rakett69“ hooajale, siis mis jäi kõige enam meelde?

Kõige rohkem jäid raketist meelde ülesanded ja tiim. Iga ülesanne oli väga huvitav ja need olid just sellised, et mujal ei satuks midagi sellist lahendama. Muidugi muutis kõike omakorda tiim, sest tiimiga koos töötamine on omajagu katsumus, mis samal ajal ülesanded veelgi huvitavamaks muutis.

Kas võistlusel osalemine oli selline, nagu olid eelnevalt arvanud? Või midagi üllatas?

Ma ei oodanud üldse, et võistlusel osalemine võiks nii teistsugune olla. Väga harjumatu oli näha nii palju rohkem, kui telekast näeb. Jah, telekast vaatamine on huvitav, aga kohapealne kogemus on palju rohkemat, kui arvata võib. See oli minu jaoks kõige suurem üllatus.

Keda saates enda suurimaks konkurendiks pidasid?

Kõige suuremaks konkurendiks pidasin ma Smaragdat, sest me olime klassikaaslased ja ma teadsin, et ta on võimekas. Teiste puhul polnud ma kindel, kui suur osa on õnnel ja kui suur osa oskustel.

Millised Su oskused ja teadmised sind eelkõige finaali viisid?

Mind aitasid kõige rohkem reaalvaldkonma teadmised ehk elekter ja mehaanika. Muidugi oli palju ülesandeid, kus neid otseselt vaja polnud, samas saab seoseid tihti ikka kasutada. Väga tähtsal kohal olid mul ka käelised oskused - alati kui tuli midagi ehitada, siis olin väga elevil, sest teadsin, et see on minu tugev külg.

Mida saates osalemisega juurde õppisid?

Ma õppisin, et tugev tiimitöö on tähtsam kui ise oskamine, sest kui sulle antakse mahukas ülesanne, siis on palju parem tööd jagada. Samuti tiimis olles õpivad kõik, sest käib pidev teadmiste jagamine.

Kas koolis õpitust piisab, et “Rakett69“ saates võistelda?

Koolis õpitust kindlasti piisab, aga tuleb proovida võimalikult palju teadmisi õpikust kaugemale viia, et ka päriselt aru saada, kuidas asjad päris maailmas töötavad. Õpikutes on teemad tihti ideaalses olukorras, aga raketis võib olla olukord natuke erinev.

Milline oli osalejate omavaheline läbisaamine?

Osalejate vaheline läbisaamine oli väga hea. Arutasime ülesannete üle, õppisime kõik üksteist tundma, tegime mitu ühisvaatamist, kus olid peaaegu kõik selle hooaja raketlased koos.

Kas mõne osalejaga jäid ka peale saatesarja suhtlema?

Kõige rohkem suhtlen edasi Smaragda ja Oliveriga. Teistega kahjuks lihtsalt ei kohtu nii palju.

Mis Rube Goldbergi masina ehitamisel kõige keerulisem on?

Nägime oma tiimiga palju vaeva, et nii palju elementidest läbi mõelda ja testida, kas elemendid töötavad.

Kõige keerulisem osa on üle saada statistikast. Isegi kui iga element töötab, siis nende kokku panemisel iga elemendi väike võimalus mitte töötada hakkab kuhjuma ja kuhjuma. Lõpuks kui on üle kümne elemendi koos, läheb päris raskeks, sest iga väike viga on väga suure kaaluga.

Kas jäi ka veidi kripeldama, et Sa ei võitnud? Mida nüüd teistmoodi teeksid?

Jah, eks kaotus jäi ikka kripeldama, aga pigem tiimi pärast. Nad tegid väga palju tööd ja ma tundsin, et see oli nende vastu ebaaus. Kui nüüd tuleks uuesti teha, siis mõtleks elemendid rohkem kriitiliselt läbi, et leida üles kõik veakohad.

Anna mõni nipp nendele, kes järgmisel hooajal saates võistlema hakkavad.

Suhelge - teil on võtete vahel palju aega, sisustage seda lõbusalt. Jääge rahulikuks, ärge minge närvi: kui närvi minna, siis mõte ei jookse ja väga raske on keskenduda.

Saage heaks sõbraks akutrelliga, käelised oskused tulevad kõikjal kasuks. Huvituge kõigest, sest kunagi ei tea, millal mõttetuna tunduv oskus või teadmine võib kasuks tulla.

Milline Sa lapsena olid - mis Su huvialad olid, millega meeldis kõige enam tegeleda?

Väiksena käisin paljudes huviringides, näiteks mängisin malet, käisin ujumistrennis, vibu laskmas, jalgpalli mängimas ja poksimas. Kõige enam meeldis tegelda puu- ja metallitööga ning robootikaga.

Millisena näed oma tulevikku - mida tahaksid veel saavutada ja mis valdkonnas karjääri teha?

Kui mõtlen tuleviku peale, siis tahaksin tegutseda robootikavaldkonnas. Mida seal saavutada? Võimalusi on peaaegu lõputult, aga sooviks kindlasti luua oma firma, mis selle valdkonnaga tegeleb.

Soovita kolm raamatut, mida uudishimulikud ja nutikad noored võiksid kindlasti lugeda.

Kuigi ma pole eriti suur lugeja siis on kindlasti mõned raamatud, mis on eriti meelde jäänud.

1. Jules Verne “Saladuslik saar“ - väga põnev lugu, kus satutakse üksikule saarele ja tuleb olla leidlik, et hakkama saada.

2. Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints“ - minu üks lemmikraamatutest. Kuigi tundub, et tegu on lasteraamatuga, siis sobib see igale vanusele, sest raamat on väga sügavamõtteline ja paneb paljude eluliste teemade üle rohkem mõtlema.

3. Robert Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa“ - väga hea raamat, mis seletab lihtsate sõnade ja lugudega, kuidas rahaga ümber käia. Pole kindlasti selline tavaline “Ära kuluta raha kohe ära“ raamat.

Saatesarja „Rakett69“ rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu toel.