Mont Blanc on Euroopa, Euroopa Liidu ja Alpide kõrgeim mägi. See asub Alpides Prantsusmaa, Itaalia ja Šveitsi piiril. Kõrgeim tipp on Prantsusmaa väitel Prantsusmaal, Itaalia väitel Prantsusmaa ja Itaalia piiril. Mäetippu katab igilumi - sellest tuleneb ka mäe nimi (itaalia keeles Monte Bianco ehk valge mägi).
Geograafide meeskond mõõdab mäetipu kõrgust iga kahe aasta tagant. See kord määrati kõrguseks 4805,59 meetrit, mis on üle kahe meetri madalam kui 2021. aasta septembris mõõdetud 4807,81 meetrit, mis on omakorda peaaegu meeter vähem kui 2017. aastal mõõdetud kõrgus.
Mõõtmise läbi viinud ekspertide sõnul on nüüd klimatoloogide ja muude teadlaste kätes sellele fenomenile selgitust leida.
Mont Blanci kõrgus on küll ajas pidevalt muutunud, kuid on nüüd üle kümnendi taas jõudsalt kahanenud. See oli 2007. aastal 4810,9 meetrit ja 2004. aastal 4807,5 m, samas 2001. aastal oli 4810,4 m ja 1984. aastal jälle 4807 m. Kaljupind kerkib mäetipul 4792 meetri kõrgusele ja see on enam-vähem muutumatu, kuid seda katva lumekihi paksus muutub rohkem.
Üks uurijatest Denis Borel rääkis, et mägi kaotas viimase kahe aastaga 3500 kuupmeetrit jääd, mis on võrreldav Olümpiamängude basseiniga. Šveitsi liustikud kahanesid viimase aasta jooksul rekordarvudes, trumbates üle ka 2022. aasta rekordilised kaotused ning kahanedes viimase kahe aasta jooksul kokku 10% võrra.
Geograafide sõnul pole siiski tegemist kliimasoojenemise tulemusega. „See ei näita globaalset kliimasoojenemist, sest Mont Blanci tipus valitsevad pigem polaarsed kliimatingimused,“ ütles Chamonix' glatsioloog Luc Moreau.
Moreau kirjeldas protsessi, mille puhul tuul kiirendab jää aurustumist. “Peamiselt mõjutavad tipu kõrgust tuul ja lumi. Tuul kas eemaldab lume või mitte,“ ütles ta.
Kagu-Prantsusmaal asuva Haute-Savoie departemangu peageomeetri Jean des Garets' sõnul võib 2,22 meetri langus olla tingitud väiksematest sademetest suvel. “Mont Blanc võib kahe aasta pärast, kui seda järgmine kord mõõdetakse, olla palju kõrgem,“ lisas ta.
