Auhinna pälvisid Ungari Sagani ülikooli professor ja Pennsylvania ülikooli dotsent Katalin Karikó ning Drew Weissman, kes tegi oma auhinnatud uurimistöö koos Karikóga Pennsylvania ülikoolis.
„Oma murranguliste leidudega, mis on põhjalikult muutnud meie arusaama sellest, kuidas mRNA interakteerub meie immuunsüsteemiga, aitasid laureaadid kaasa vaktsiinide väljatöötamise enneolematule kiirusele tänapäeva ühe suurima ohu ajal inimeste tervisele,“ teatas võitjad välja valinud komisjon.
Tehnoloogia oli enne pandeemiat eksperimentaalne, kuid nüüdseks on seda inimestele manustatud ligi 13 miljardit doosi. Tekkis ka üleilmne vaktsiinivastaste liikumine, kuna uusi vaktsiine asuti inimestesse süstima enne tavapärase mahuga inimkatsete läbiviimist.
Sama mRNA tehnoloogiat uuritakse nüüd ka teiste haiguste ja isegi vähi vastu.
Eelmisel aastal pälvis Nobeli meditsiinipreemia Rootsi teadlane Svante Paabo, kes uurib neandertallase DNA-saladusi.
Auhinnaga kaasneb alates sellest aastat tavapärasest suurem - 11 miljoni Rootsi krooni (1 miljoni dollari) suurune - rahaline preemia, kuna Roosti raha väärtus on langenud.