„Eesti ei pea 90-päevasele Vene okupatsioonile vastu.“ Ukraina ekspert selgitab, millised on sõja õppetunnid Balti riikide jaoks

„Ma ise nägin, mida venelased tegid Izjumis, kus okupatsioon kestis kolm-neli kuud ja sellest piisas, et seal toime panna täielik genotsiid. Balti riikide puhul oleks asi veelgi hirmsam,“ räägib intervjuus Fortele Ukraina sõjandusekspert Serhi Grabski.

Vahetult enne NATO 2022. aasta suvist Madridi tippkohtumist ärritas või ehmatas paljusid see, kui Eesti peaminister Kaja Kallas teatas, et NATO kaitseplaanide puhul arvestatakse võimalusega, et Eesti jääks 180 päevaks Vene okupatsiooni alla, enne kui ta vabastataks. See oli osa pingutusest, et saada Eestisse ja teistesse Balti riikidesse NATO lisakontingent. Madridi tippkohtumisel vastavat otsust ei tehtud, kuid vähemalt Läti ja Leedu on vastavalt Kanada ja Saksamaa valitsusega kokku leppinud, et Lätti tuleb Kanada armee brigaad ja Leetu Saksa armee brigaad. Eestis suurendati peale Venemaa kallaletungi Ukrainale Suurbritannia kontingenti, kuid lisaväed viidi 2022. aasta lõpus ära. Niisiis on Eesti ainuke, kelle juures rahvusvaheline kontingent oluliselt ei suurene. Poliitikud ja ametnikud püüavad avalikkust lohutada sellega, et 2025. aastal saabub Eestisse õppustele Briti soomusbrigaad, kuid on suur vahe, kas üksused on Eestisse paigutatud alaliselt või tulevad siia lühikeseks ajaks ja lähevad kohe jälle ära.

Seoses 2023. aasta suvel alanud Ukraina pealetungiga, milles kasutatakse suurel hulgal lääneriikide antud tehnikat ja NATO maades väljaõppe saanud üksusi, on kostnud ekspertide nurinat, et NATO teoreetilised kontseptsioonid ei klapi hästi Ukraina praktika ja reaalsusega. Kas see on veel üks põhjus muret tunda?