Teekond targa tuleviku suunas
(2)
20. augustil aastal 1991 sai Eesti taas vabaks riigiks, kus hakkasid toimuma protsessid, mis kulgesid kõik omasoodu. Kõigega alustati peaaegu nullist, mis tähendas, et õpiti küll teistelt aga ise oli vaja asjad ära teha ja valdkondi arendada. Iga uue alguse juures tehakse vigu ja õpitakse nendest, liigutakse edasi ja tehakse juba teistsugused vead. Mulle väga meeldib Jaapani vanasõna, mis ütleb: „Mine nii kaugele kui näed ja siis näed kaugemale“. Seda loogikat silmas pidades liikusid kõik valdkonnad omasoodu ja tehti nii, kuidas parasjagu majandusruum ja teadmised ning sidemed lubasid.
IT valdkond oli üks, mis hakkas kiiresti arenema, sest olime unikaalses positsioonis, kus kõik pidi nullist looma. Ei olnud mingit taaka ja vanu süsteeme, mis oleks seganud uute loomist ja vaba mõttelendu. Erasektor ja avalik sektor töötasid käsikäes ja eesmärk oli ühine – luua lahendused, mis aitaksid kokku hoida aega ja väärtuslikku inimressurssi, mida meie väikeses riigis napib. Loomulikult tehti ka sellel teel palju vigu ja õpiti nendest ning see hakkas suures ilmas silma. Järgnesid juba erasektori poolsed õnnestumised, millest me kõik kuulnud oleme. Sama rada ja analoogseid loogikaid järgides on tekkinud startup kogukond ja see on üks tugevamaid maailmas. Tänu haridussüsteemi heale tasemele ja õnnestunud riskantsetele otsustele nagu Tiigrihüpe ja arvutiklasside vaba kasutuse saime tuule tiibadesse. Algselt paljuski teenusettevõtteid arendades, kellest mitmedki on täna väga edukad välisturgudel, oleme jõudnud samm sammult just oma toodete arendamiseni, olgu see siis Skype, Wise, Bolt või paljud teised. See on tõstnud lisandväärtust ja võimaldanud eestlastel taaskord omandada kogemusi, oskusi ja teadmisi, mida meil varem ei olnud. Nagu tänapäeval öeldakse – idee ei maksa midagi, teostus on tähtis. Mida rohkem on meil väljapaistvaid toote ettevõtteid, seda suurem on ka akumuleerunud teadmine ja võime järgmisi selliseid sünnitada.
Samal ajal liikus tootmine ja inseneeria oma teed, mis tähendas tänu konkurentsieelisele tööjõu- , toorainete ja energia hindades, peamiselt allhanke tegemist. Sel hetkel oligi see võimalus pakkuda suurele hulgale inimestele tööd. Lisandväärtus loodi töötajate suure tahte ja tööeetika hinnaga. Mida aastad edasi, seda rohkem tõusid nii palgad, energiahinnad kui ka raskenes tooraine kättesaadavus, kuni sattusime kobarkriisi, mis on meid kummitanud juba aastaid ja lõppu ei paista. Seeläbi oleme, olgem ausad, minetanud igasuguse konkurentsieelise ja ka konkurentsivõime. Õnneks on meil säilinud väga hea tööeetika, oskused ja tahtmine teha asju paremini kui naaber. Üha rohkem näeme tekkimas ka tootmises oma tooteid, mis on insenertehniliselt keerukad ja milles on üha rohkem ka tarkvara komponenti, disaini ja unikaalsust. Just erinevate oskuste, teadmiste ja valdkondade kombineerimine on suure tõenäosusega tuleviku edu võti. Hea näide on Starshipi nunnud robotid, kus on kõik see ühildatud ja loodud unikaalne toode, millest ei saanud jagu isegi Amazon oma põhjatu rahakotiga, aga näiteid on kindlasti veel.
Sel nädalavahetusel toimuv Targa Tuleviku Tuleproov on üritus, kus kokku saab meie Eesti tulevik. Helgeimad pead eri valdkondadest, kes teevad asju koos. Lahendavad ülesandeid ja saavad omavahel tuttavaks, mis on tuleviku mõttes ülitähtis. Kujutage ette kui tarkvarainsener hakkaks maja ehitama või arst tarkvara arendama – sellest midagi liiga head välja ei tuleks. Kui nad teevad seda koos, kaasates igast valdkonnast oma ala parimad spetsialistid, siis võivad ka kõige ulmelisemad ideed ja unistused realiseeruda meie tuleviku Nokiateks.
