Ajakirjas Nature avaldatud vaatlused keskenduvad ülimassiivsele mustale augule, mis asub meie naabergalaktika Messier 87 keskel. Musta augu andmed püüdis Event Horizon Telescope, mis ühtlasi tabas 2017. aastal esimese pildi sellest ülimassiivsest mustast august.

Nagu paljudel supermassiivsetel mustadel aukudel, on ka M87-l võimsad elementaarosakeste joad, mis paiskuvad poolustest peaaegu valguskiirusel galaktikate vahelisse ruumi. Teadlased on ennustanud, et just musta augu pöörlemine annab nendele kosmilistele jugadele jõudu, kuid siiani ei ole otseseid tõendeid selle kohta olnud.

„Pärast seda, kui selle galaktika mustade aukude pildistamine esimest korda Event Horizon teleskoobiga õnnestus, on see, kas see must auk pöörleb või mitte, olnud teadlaste keskne mure,“ rääkis väljaandele The Guardian kaasautor dr Kazuhiro Hada. Nüüd on teooriad muutunud tõestatud reaalsuseks.

Messier 87 ehk M87 on suur elliptiline ehk ellipsoidse kujuga galaktika, mis asub Neitsi tähtkujus Maast 52 miljoni valgusaasta kaugusel. M87 on üks tugevamaid raadiolainete allikaid ning on astronoomide ja amatöörastronoomide seas populaarne vaatlusobjekt. Galaktika keskmes asuv must auk on 6,5 miljardit korda suurem kui meie Päike.

Osa selle galaktika mateeriast on loodud musta auku tagasi kukkuma, kadudes igaveseks. Kuid osa sellest paisatakse siis pea valguskiirusel musta augu poolustest välja.

Teoreetiliste mudelite toel võib arvata, et musta augu pöörlemine on selle fenomeni eest vastutav. Teadlased arvavad, et need laetud osakesed loovad võimsa magnetvälja, mis kisub pööreldes välja endaga kaasa. See kiirendab osakesi liikuma mustast august eemale, võttes seejuures musta augu pöörlemisest energiat.

Viimases töös kasutati aastatel 2000-2022 tehtud vaatlusi M87 kohta ülemaailmse raadioteleskoopide võrgustiku kaudu. See paljastas 11-aastase pöörlemise tsükli musta augu servas asuva keskse punkti ümber.

Londonis UCL-is töötav astrofüüsik Ziri Younsi lisas, et musta augu pöörlemine võib tulevikus anda ülevaate vapustavatest sündmustest, mis viisid supermassiivse musta augu tekkimiseni. “Asjaolu, et see pöörleb ja on kaldes, ütleb, et minevikus juhtus midagi päris hullu,“ ütles ta.