James Webbi kosmoseteleskoobi (JWST) uus tähelepanek avab detaile Jupiteri kuu kohta, mis on maavälise elu otsimisel praegu teadlaste jaoks Päikesesüsteemis üks peamisi kandidaate. Varasemad uuringud on näidanud, et Europal on maa-alune soolase vedela veega ookean, kirjutab Independent.
Ajakirjas Science avaldatud uuringus esitatud uued leiud annavad parema ülevaate tahke veejääkooriku all oleva Europa ookeani suuresti tundmatust koostisest. JWSTi vaatlused näitasid, et Europa süsinikdioksiid pärineb selle maa-alusest ookeanist. Elukõlblikkuse potentsiaali hinnatakse justnimelt keemilise koostise, sealhulgas bioloogiliselt oluliste elementide, näiteks süsiniku, rohkuse alusel. Kuigi varasemad uuringud on leidnud Europa pinnal tahke süsinikdioksiidi jää olemasolu, jääb ebaselgeks, kuidas CO2 seal tekkida sai. See võis sattuda Europa pinnale meteoriiditabamuste tõttu või tekkida vastastikusel mõjul Jupiteri magnetväljaga. Süsinikdioksiidi allika tuvastamine aitaks rohkem teada saada ka Europa siseookeani keemiast.
Kahes uues uuringus analüüsisid teadlased JWSTi saadud infrapunaandmeid Europa pinna CO2 emissiooni kohta. Ühes uuringus kaardistati CO2 jaotust Europal ja järeldati, et see oli kõrgeim Tara Reggio-nimelises ligi 1800-ruutkilomeetri suuruses piirkonnas. Sealt leitud CO2 kogus näitab, et see tekkis sisemisest süsinikuallikast. Selle avastuse põhjal väitsid teadlased, et CO2 tekkis Europa maa-aluses ookeanis ja tõusis pinnale võrdlemisi hiljuti. See viitab sellele, et Europa maa-alune ookean sisaldab süsinikku, mis on üks olulisemaid koostisosi elu tekkeks.
Teises uuringus leiti, et Europa pinnal olev süsinikdioksiid pärineb Europa seest ja seguneb teiste ühenditega.
Kuigi teadlased ei suutnud eristada, kas CO2 allikas on elutu või elav, täiendavad mõlema uuringu tulemused üksteist ja toetavad järeldust, et Europa maa-alune ookean sisaldab suures koguses süsinikku.
