Arheoloogid on leidnud tõendid 476 000 aasta vanuse puitrajatise kohta Aafrikas, mis avastati Sambias Kalambo jõe vesikonnast Kalambo joa lähedalt. Teadlased kirjeldavad seda ajakirjas Nature ilmunud artiklis. Rajatise jäänused koosnevad kahest omavahel kokku haagitud palgist, mis on ühendatud sälguga. Kivitööriistade jälgede järgi otsustades on selge, et tegemist ei olnud lihtsalt mahalangenud puuga, vaid see oli tahtlikult loodud ning osa struktuurist, mille eesmärk oli pakkuda kaitset piirkonna perioodiliste üleujutuste eest. Võimalik, et tegu oli näiteks osaga platvormist või kõnniteest, mida mööda inimeste eellased liikusid, kui veetase kõrgemale tõusis.
See avastus on uskumatu, sest keegi poleks arvanud, et puit nendes tingimustes nii hästi säilib. Tänu Kalambo joa pidevalt kõrgele veetasemele on puit, aga säilinud suhteliselt heas seisukorras.
Puidu vanuse määramiseks kasutasid Liverpooli ülikooli teadlased luminestsentstehnikaid. See näitab ära objekti vanuse ja määras vanuseks 476 000 aastat, mis on palju vanem, kui teised dateerimismeetodid näitasid. See on palju varem kui meie liigi (Homo sapiens) vanus, mis näitab, et see ehitis oli mõne teise inimlase töö.
Leid muudab palju meie teadmisi inimese esivanematest. Esiteks viitab see sellele, et kiviaegsed inimesed ei olnud alati nomaadid. Kalambo juga on pidev veeallikas ja tihe mets pakkus piisavalt toitu ja ressursse. Teiseks näitab see, et meie eellased olid tehnoloogiliselt arenenumad, kui me arvame.
