„Oslo endiselt maailma elektrisõidukite pealinn - ligi 90% kõigist Oslos möödunud aastal müüdud uutest eraautodest olid elektriautod,“ ütles täna ajakirjanikele Oslo äriarenduse ja avaliku omandi abilinnapea Rina Mariann Hansen.
Eelduseid selleks on abilinnapea sõnul mitmeid: ühelt poolt on riigi valitsus on muutnud elektrisõidukid odavaks, teiselt poolt on linnavalitsuse toel kaetud linn laadimisseadmetega, elektriautodele on loodud parkimissoodustusi ning antud õigus kasutada ühistranspordiradasid.
Mis puutub linna ühistransporti, siis juba selle aasta lõpuks muudetakse see täielikult emissioonivabaks. Alles eelmisel nädalal sõlmiti leping Rotterdami linnaga, et luua nende kahe linna vahele roheline liikluskoridor.
Üldisemas plaanis on linna kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks 95% heitkogustest, võrreldes 2009. aasta algtasemega. Ligi poole neist heitmekogustest moodustabki transport.
Just nende eesmärkide saavutamiseks kehtib Oslos juba aastaid kord, mille kohaselt luuakse iga-aastase eelarve paralleelselt ka kliimaeelarve.
„See loodi 2016. aastal kui esimene kliimaeelarve maailmas. Ja see kliimaeelarve on juhtimisvahend. See struktureerib ja korraldab, kuidas jõuame heitkoguste tegeliku vähendamiseni. Selles öeldakse, mida ja kes peab tegema ning millised on asjakohased eelarvekulud,“ rääkis Hansen ja märkis, et järgmise nelja aasta kliimaeelarve eelnõu esitatakse just selle nädala kolmapäeval.
Abilinnapea rääkis, et kui kolm aastat tagasi käivitati linnas maailma esimene 0-heitega ehitustööplats, siis tänaseks on saastevabasid ehitusobjekte juba 30. Seeda saavutati peamiselt linna ehitushangete tingimuste juhtimise kaudu, mis nõudsid elektriliste ehitusmasinate kasutamist.
Veelgi enam: kogu linna tellitav IKT seadmete, mööbli, pakkimisteenuste ja kontoritarvete transport peab raamhanke kohaselt olema vähemalt viimase miili osas olema kohale transporditud nullheitmelise transpordiga.
„Ja kõige selle tulemusena näeme nüüd, et see kõik on kaasa toonud tootmisettevõtete huvi uute masinate ja tehnoloogiate väljatöötamise vastu,“ märkis abilinnapea. „Näeme, et turg reageerib. Kui 2017. aastal oli kogu Oslos peale üks elektrikaevur, siis täna on see arv 250. See on tohutu muutus.“
