Ühiskonna suundadest tulenevalt kasvab elektritarbimine jõudsalt ning pidevalt on tarvilik välja arendada uusi energialahendusi, mis omakorda suurendab nõudlust kompetentsete inimeste osas, kes suudavad ka innovatsiooni ellu viia.
Kuigi eriala pakub mitmekülgseid võimalusi eneseteostuseks ja karjääri tegemiseks, on noorte ja haritud spetsialistide järelkasv üheks väljakutseks, millega Eesti elektrivaldkonna ettevõtted silmitsi seisavad.
Energeetika areneb täna Eestis mitmel tasandil ning pakub tohutult võimalusi eneseteostuseks. Elektrialal tegutseb ligi pooltuhat ettevõtet pistikupesa paigaldamisest energia suurtootmiseni.
„Juba täna pakub valdkond Eestis väga mitmetahulist perspektiivi oskustöölisest insenerideni,“ ütles Eesti Elektriettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuht Kaarel Jänes. Ta lisas, et kuna valdkonnas on alanud kiire võidujooks innovatsiooni rakendamises ja rohepöörde elluviimises, siis on noorte järelkasv valdkonnas kriitilise tähtsusega.
Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko tõi välja, et teadmispõhise, konkurentsivõimelise ja keskkonnasäästliku majanduse arendamiseks on oluline, et noored õpiksid reaalaineid ja sooviksid end energeetikaga siduda. „Rohepöörde elluviimiseks vajame oluliselt rohkem taastuvenergia tootmist, aga ka nutikaid energialahendusi, mis võimaldavad klientidel ilma täiendava pingutuseta teha soodsamaid ja keskkonnasõbralikumaid valikuid,“ rääkis ta.
„Need muutused aitavad ellu viia energeetika ja elektriala asjatundjaid, keda vajame roheteekonna igal sammul alates planeerimisest kuni seadmete paigalduse ja hoolduseni. Seepärast on valdkonna järelkasvuga tegelemine mitte ainult ettevõtete, vaid terve ühiskonna väljakutse,“ selgitas Durejko, milliste väljakutsete ees energeetika ja elektriala tööturg täna seisab.
Kaarel Jänes kinnitas, et innovatsioon ja uute lahenduste leidmine ning kasutuselevõtt puudutab energeetika valdkonna igat lüli: „Elektrimaterjalide tootmises on täna tähelepanu keskpunktis tootearendus, elektritoomises otsitakse uusi lahendusi keskkonnasõbralikuks energia tootmiseks, koduses majapidamises otsitakse järjest säästlikemaid ja targemaid lahendusi, üldehituses on aktiivselt laual „tarkade majade“ kontseptsioon, autotööstuses on juba tehtud jõuliseid samme elektriautodele üleminekuks – erinevaid aspekte, kus elektritööstus mängib suurt rolli võib üles loetlema jäädagi,“ kirjeldas Jänes.
Kõikide nende lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks on aga vaja järjest rohkem haritud ja tegusaid inimesi. „Elektriala on võtmas üle IT-sektori positsiooni – julgen arvata, et elektrivaldkond areneb täna vähemalt sama kiiresti kui IT, kuid arengud on tugevalt omavahel seotud,“ tõdes EETELi tegevjuht.
Huvi õpingute vastu on kasvanud
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu kinnitas, et energeetika, elektrotehnika, energiamajandus, elektri- ja soojusenergia koostootmine, elektrivõrkude haldamine, varustuskindlustus, olemasolevad ja uudsed energiasalvestid, elektrisõidukid on praegu kuumad teemad ning see on tõstnud huvi selle eriala vastu.
„Aasta-aastalt on taotluste esitajate ja õppima tulevate tudengite arv meie erialale kasvanud ning sel aastal oli huvi erakordselt suur. Esimest korda saime üle 230 sisseastumisavalduse ning septembris alustas õpinguid 117 tulevast inseneri ,“ tõi Palu välja, lisades, et nendele numbritele lisab kaalu ka see, et TalTechis on vaid neli õppekava, kus alustas üle saja tudengi.
EETELi tegevjuht Kaarel Jänes nentis, et arvestades elektrivaldkonna suurust, siis need sadakond tänast liitunud sektori tulevast spetsialisti ei leevenda veel tööjõu vajadust. „Usutavasti on täna õpingutega alustajad juba mõne aasta pärast sektoris tööl ning kasvavad oma töökaares aastatega ekspertideks, kes on tõelised tulevikutegijad,“ nentis Jänes.
Palu sõnul ei saa aga noorte kõrval ära unustada juba mõnes teises valdkonnas või samas valdkonnas tegutsevaid inimesi. „Elektrivaldkond on väga põnev ning areng toimub siin tihti just erinevate valdkondadega sümbioosis. Mistõttu on valdkonda väga oodatud ka hoopis teistsuguse taustaga ja kogemusega inimesed,“ rääkis Palu, lisades, et ka valdkonnas juba tegutsevad inimesed saavad ennast täiendades avada ukse uutele võimalustele, sest kuigi füüsikalises mõttes on elektrialased baasteadmised ajas muutumatud, siis tehnoloogiate arenguga seoses tuleb juurde innovaatilisi lahendusi, mis pakuvad uusi väljakutseid.
„Soov ja huvi ennast erialal täiendada on aasta-aastalt järjest suurem. Näeme seda eriti magistriõppes, kus juba valdkonnas töötavad inimesed otsivad täiendavate teadmiste võimalusi. Oluline on, et hariduse omandamisega saadakse ka praktilist väljundit,“ tõdes Palu.
Kindel tulevik nii majanduslikust kui jätkusuutlikkuse aspektist
Mõistagi on noorte jaoks oluline, et eriala oleks tasuv ja paeluv, kuid looks ka võimalusi mugavamaks eluks. EETELi tegevjuht Kaarel Jänes nentis, et kuigi sektoris on töötasud hetkel kohati väga erinevad, võib öelda, et need on võrreldes teiste valdkondadega konkurentsivõimelised ja jõudsalt kasvamas.
„Statistikaameti andmeil on selle aasta esimeses kvartalis keskmine palk energeetika sektoris ligi 2500 eurot. Julgen väita, et kvalifitseeritud ja haritud kogemustega spetsialist võib teenida igakuiselt kuni kahekordset, juhtival positsioonil koguni mitmekordset keskmist töötasu,“ tõi EETELi tegevjuht Kaarel Jänes välja sektori teenimisvõimalused.
Kõik eelkõnelenud kinnitavad kui ühest suust, et lisaks sellele, et valdkonnas on käimas suur ja pikaajaline revolutsioon, saab täna energeetikavaldkonda panustades olla osaks jätkusuutlikkuse missioonist maailma parendamisel ja hoidmisel. „Elektrivaldkond on üks olulisemaid globaalses rohepöörde strateegiates ning see võiks olla noorte jaoks argument, miks oma tulevik valdkonnaga siduda,“ lausus Jänes.
