Rahvusvahelise hüpertensiooniühingu (International Society of Hypertension) teiste nõuannete hulka kuuluvad ka muusika kuulamine, jooga ja mindfulnessi ehk kohaloleku harrastamine.

Väljakujunenud meditsiinilised nõuanded nagu suitsetamisest loobumine ja soola tarbimise vähendamine jäävad endiselt kehtima.

Vastavalt seisukohale, mis on avaldatud ajakirjas Journal of Hypertension, on nüüd piisavalt teaduslikke tõendeid mõnede alternatiivsete lähenemisviiside kohta.

Üks autoritest, UK vererõhuekspert prof Bryan Williams ütles eksklusiivses intervjuus BBC-le: „See kõik kõlab natuke pehmelt ning mitte nii dünaamiliselt kui näiteks ravimite võtmine, kuid need asjad annavad nii olulise panuse stressi mõju vähendamisse südame-veresoonkonnale.“

„Inimesed saavad enda jaoks nii palju ära teha,“ lisas Williams. „Me kõik peame astuma sammu tagasi ja ütlema, et tegelikult peaksin ma suutma leida oma päevast pool tundi, et võtta natuke aega enda jaoks, et lõõgastuda - olgu see siis muusika kuulamine, jalutuskäik või trenni tegemine,“ selgitas ta.

Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk on üks peamisi enneaegse surma põhjuseid. See koormab südant ja veresooni, mis pikemas perspektiivis võib põhjustada südamehaigusi, südameinfarkte ja insulti. Enam kui miljardil inimesel ehk igal neljandal täiskasvanul maailmas on hüpertensioon.

Ühingu eksperdid, kes on pärit 18 erinevast riigist, jagasid erinevaid soovitusi, näiteks proovida igapäevaseid stressi vähendavaid strateegiaid, nagu meditatsioon, sügav hingamine, jooga ja mindfulness.

Soovituste hulgas on ka tänulikkuse harjutamine, keskendudes positiivsetele asjadele, mille eest võib olla tänulik ja tehes heategusid, et saavutada heaolutunnet. Samuti soovitatakse lõõgastuda rahustava muusika saatel vähemalt 25 minutit kolm korda nädalas.

„Igapäevasest pingest vabanemisel on oluline ja kumulatiivne stressi vähendav mõju meelele ja südamele,“ ütles Williams.

Teised head harjumused on füüsiline aktiivsus ja piisav uni. Soovitatakse kasutada fitness-aparaate ja -rakendusi, et jälgida oma päevaseid samme, magamist ja edusamme.

Williams lisas, et küsimus ei ole ainult une kestuses, vaid ka une kvaliteedis. Ja tõendid näitavad, et enamik inimesi peaks stressi vähendamiseks saama kätte seitse tundi kvaliteetset und.