Seisuga 11.09.2023 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 57,6. Registreeritud haigusjuhtude üldarv on kasvanud 15,8% võrra eelmise nädalaga võrreldes ja nii on kasv jätkunud nädalast-nädalasse juba enam kui kuu.
Võrreldes eelmise nädalaga on haigestumus kasvanud peaaegu kõikides vanusrühmades, välja arvatud laste vanusrühmas 5-9a ja täiskasvanutel vanuses 40-44a.
36. nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel (va Narva haigla) 24 patsienti (eelmisel nädalal 26). Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 17 patsienti ehk 70,8% kõigist hospitaliseeritutest. Juhitaval hingamisel on 1 patsient. Üle 60a hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 82,4% kõikidest sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidest.
Reoveeseire alusel jäid kõik eelmisel nädalal seiratud proovid kollasele või rohelisele ohutasemele.
Eestis on sekveneerimise andmetel omikron-tüve osakaal 100%. XBB 1.5. variant moodustab 67% kõikidest sekveneeritud proovidest.
„Viimastel nädalatel, pärast mitut kuud kestnud väga madalat nakatumismäära, on SARS-CoV-2 levik hakanud suurenema. See on langenud kokku F456L mutatsiooni kandvate SARS-CoV-2 XBB.1.5-sarnaste liinide (EG5.1) avastamise sagenemisega,“ teatab terviseamet. „Kuigi EG.5 on näidanud suurenenud levimust, kasvueelist ja püüet vaktsiinide eest põgeneda, ei ole siiani täheldatud muutusi haiguse raskusastmes.“
Amet märgib ka teisi tegureid, mis võivad leviku suurenemisele kaasa aidata: eeskätt võib haigestumise tõusu seostada nii puhkuste perioodi lõpuga, uue kooliaasta algusega kui ka suvelõpuüritusete läbiviimisega. Samas on oluline roll seotud mitu kuud kestnud madalast haigestumisest tingitud vähenenud immuunsusega.
