Eelmisel nädalal hoiatasid rahvusvahelised eksperdid, et invasiivsed liigid tekitavad aastas maailma majandusele pool triljonit dollarit kahju. Sel nädalal kinnitasid teadlased, et Itaalias on hakanud levima üks invasiivseim liik - punane tulisipelgas (Solenopsis invicta), Lõuna-Ameerikast pärit kahjur, mis nõelab valusasti ning kahjustab maju ja põllukultuure.
Tegemist on esimese Euroopas tuvastatud kolooniaga, mis teadaolevalt tõrjub välja kohalikke sipelgaid ja teisi eluslooduse liike ning kahjustab elektriseadmeid.
„Tulemused on oluline üleskutse viivitamatuks tegutsemiseks,“ ütles invasiivsete putukate ekspert Cleo Bertelsmeier. „Vastasel juhul on liiga hilja,“ sõnas ta. Invasiivökoloog Bernard Kaufmann lisas: „Tulisipelgad oleksid laastavad, kui nad leviks Mandri-Euroopas ja veelgi enam kogu Vahemerel. Kahju inimeste majandusele ja heaolule oleks tohutu.“
Itaaliast leitud sipelgate geneetiline analüüs näitab, et nad on tõenäoliselt pärit kas Hiinast või Ameerika Ühendriikidest. Ameerika Ühendriikides tekitab see liik igal aastal hinnanguliselt 6 miljardi dollari ulatuses kahju.
Putukad levivad rahvusvaheliselt laevakaubanduse, eriti taimede kaudu. Punaseid tulisipelgaid on avastatud Hispaanias, Soomes ja Madalmaades imporditud toodetest, kuid mitte loodusliku kolooniana.
Barcelona evolutsioonibioloogia instituudi teadlased leidsid juba 2022. aasta lõpus Sitsiilias, Siracusa linna lähedal 88 pesa, teatasid nad ajakirjas Current Biology. Samas märkisid autorid, et kohalikud elanikud on teatanud punase tulesipelga hammustustest alates 2019. aastast.
Sobivate elupaikade analüüsi põhjal hindasid teadlased, et sipelgad võivad „vallutada“ 7% Euroopa mandrist. See liik eelistab talusid ja linnu ning võib tõenäoliselt levida poolde Euroopa linnapiirkondadest, leidsid teadlased. Uutele territooriumidele jõudes võivad sipelgad lennata ja levida kohalikul tasandil ka tuule abiga.
Kaufmanni sõnul on Sitsiilia suur apelsinide, sidrunite, dekoratiivsete oliivipuude ja muude Vahemere piirkonna taimede eksportija, mis viitab edasise leviku ohule kogu Vahemere piirkonnas.
„Kui punane tulesipelgas levib Hispaaniasse, võib see olla üks kõige enam mõjutatud riike,“ ütles sipelgaekspert Gema Trigos-Peral Poola Teaduste Akadeemiast. „Seal on ideaalne kliima,“ selgitas ta. Kaugemal põhjas, kus on külmem, on liik tema hinnangul vähem edukas, kuigi kliimamuutused võivad sissetungijatele hoogu anda.
Uuringu autorid leidsid ökoloogilise modelleerimise abil, et globaalne soojenemine võib laiendada liigi potentsiaalset leviala 2050. aastaks mandril 25% ulatuses.
Teadlased kavandavad Sitsiilias likvideerimiskampaaniat. Nad plaanivad ametiasutuste abiga hävitada teadaolevad pesad, jätkavad kohalike piirkondade läbiotsimist uute pesade leidmiseks ning jälgivad mitme aasta vältel, et sipelgad ei pääseks taas välja.
Vaid ühes riigis on tulisipelgad pärast invasiooni täielikult hävitanud - Uus-Meremaal. Austraalia on alates 2001. aastast peatanud kuus sissetungi sadamates, sealhulgas ühe, kus oli vähemalt 370 kolooniat 8300 hektaril. Riik jätkab võitlust 600 000 hektarile levinud sipelgate vastu. Need jõupingutused on läinud maksma miljoneid dollareid.
„Ma eeldan, et sarnased jõupingutused Itaalias võivad olla sarnaselt edukad,“ ütleb Wetterer. „Kuid selleks oleks vaja koheseid meetmeid,“ rõhutas ta.
