20 AASTAT EUROREFERENDUMIST | „Ilmselt oleksime praegu nagu Lääne-Balkan.“ Mis oleks saanud, kui Eesti oleks öelnud ei?

20 aastat tagasi ütlesid Eesti kodanikud jah Euroopa Liiduga ühinemisele.

Taasiseseisvunud Eestis pole rahvahääletusi eriti peetud. Näiteks meie naaberriigis Lätis on neid peetud tervelt üheksa korda ning kodanike arvamust on seal küsitud väga erinevatel teemadel: näiteks pensionisüsteemi ümber korraldamise kohta, oligarhide mõjuvõimu kärpimise jaoks ja kodakondsusküsimustes. Meil on olnud kaks referendumit: 1992. aasta põhiseaduse referendum ja 2003. aasta rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks. 1993. aastal tegid hädise katse referendumi korraldamiseks Narva ja Sillamäe venemeelsed kohalikud võimud, kuid selle tulemusi ei tunnistanud keegi peale nende endi.

1992. aasta põhiseadushääletus toimus 28. juunil. Osalejatelt küsiti, kas nad kiidavad heaks põhiseaduse assamblee poolt loodud põhiseaduse ja valimisõiguse laiendamise Eesti kodakondsuse taotlejatele. Põhiseaduse kiitis heaks 91,9% hääletusest osavõtnutest, samas kui valimisõiguse andmise kava hääletas maha 53,5% hääletanutest. Osalus referendumil oli üle 66%.