Eesti luurejuht: Venemaa sõjavägi pole endiselt midagi muud kui ikka sama vana Nõukogude armee

Venemaa agressiooni puhul Ukrainas saavad määravaks sõtta paigutatavate inim- ja materiaalsete ressursside kogus, kuna kahuriliha ja laustuli on iganenud Venemaa armee peamised töövahendid siiani, leiab Eesti välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.

Välisuurejuht rääkis täna Tallinnas toimunud konverentsil Security Summit, et kineetiliste rünnakutega on Ukrainas seni tekitatud rohkem kahju kui küberrünnakutega. Seda muuhulgas põhjusel, kuna Ukraina küberkaitsjad on väga võimekad, suudavad end kaitsta ja olla väga kiired rünnakute minimeerimisel.

Mis puutub aga Venemaa sõjaväe olemusse, siis Kaupo Rosina hinnangul pole see põhimõtteliselt üldse muutunud.

„See on ikka sama vana Nõukogude armee, mis pole kuigi uuenduslik. Mitmed „imerelvad“ ei ole osutunud nii tõhusateks, kui algselt paistsid – seda vaatamata taustal toimunud kübertevevustele,“ rääkis välisluureameti peadirektor.

Venemaa põhirelvadeks on Rosina sõnul jätkuvalt laustuli, laastamine ja inimlained [kahuriliha-toim.] – need on ilmselt peamised elemendid, mis siis otsustavad selle sõja tulemuse:

Küber ja kõik muud elemendid toetavad kõiki neid jõupingutusi, ent inim- ja materiaalsete ressursside hulk saavad Rosina sõnul lõpuks määravaks.

Kaupo Rosin märkis muu hulgas ka seda, et Hiina kübergrupeeringud on näidanud üles suurenenud huvi Euroopas viimasel paaril aastal, eriti alates möödunud aasta 24. veebruarist.

„Hiina on tõenäoliselt huvitatud sellest, miks ja kuidas Ukrainat aidatakse, ning seejuures kasutatakse ka luureandmete kogumist kübervaldkonnas,“ ütles Rosin.

„Küberruumil on üleilmne loomus ning nii meie vahetus läheuduses kui kaugemal on mitmeid ohutegureid, millele tähelepanu pöörata,“ lisas ta.