Arheoloogid leidsid inimese jalanõude vanima jälje: see on umbes 100 000 aastat vana

Jälgi on palju, kuid nende uurimine on keeruline, sest nende põhjal on raske kindlaks teha, kus olid jalatsite kõvad servad ning kinnituskohad.

Teadlased leidsid Lõuna-Aafrika rannalt kivistunud jalajäljed, mis on tõenäoliselt vanimad tõendid selle kohta, et inimeste varased esivanemad kandsid pikematel teekondadel jalanõusid.

Ajalehe The Independent andmetel on arheoloogid samast paigast viimase 15 aasta jooksul leidnud üle 350 jälje, mis kuuluvad erinevatele loomadele ning ka inimeste esivanematele. Inimese jalajälgede hulgas on neid, mis on tekitatud paljajalu, aga ka neid, millel pole varbajälgi. Lõuna-Aafrika teadlaste uurimistööd ennast saab lugeda SIIT.

Lõuna-Aafrika Vabariigi Nelson Mandela ülikooli teadlase Charles Helmi sõnul võib see viidata sellele, et jäljed jättis jalatseid kandnud inimene. Võrreldes neid hilisemate teistest maailma piirkondadest leitud jälgedega, jõudsid teadlased järeldusele, et selle piirkonna kiviaegsed asukad kandsid jalanõusid ning oskasid neid valmistada. Teadlaste sõnul võisid inimese esivanemad kanda jalanõusid, et ületada rasket maastikku, näiteks liivaluiteid või kiviseid alasid. Kuigi lõplikke tõendeid pole veel tuvastatud, võisid need jäljed tekkida umbes 70 000 kuni 130 000 aastat tagasi. Kui meie varased esivanemad oskasid kasutada rõivaste valmistamiseks luutööriistu, oli jalanõude kandmine loogiline, on Helm veendunud.