Naine energeetikavaldkonnas: inseneeria ei ole ainult meestele

Energeetika valdkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne. Kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – ta alustas seal praktikandina ning täna tegutseb taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.

Gümnaasiumis käies tundis Elise, et oli tugevam reaalainetes, kuid ise nautis pigem humanitaaraineid. Seega proovis ta enne lõplikku erialavalikut kätt erinevatel suundadel – näiteks ajakirjaniku ameti sobivust testis ta koolilehe peatoimetajana ja gümnaasiumi lõputöö teostamisel otsustas arhitektuuri uurimise kasuks, et tutvuda lähemalt kunstiajalooga. Paralleelselt tundis Elise huvi ka energeetika vastu. „Ma arvan, et tõenäoliselt on kõik inimesed mingil hetkel elus mõelnud, et tuumaenergia on põnev,“ mõtiskles ta. Läks nii, et kaheteistkümnendas klassis sattus ta vaatama videot lainetest elektrienergia tootmise kohta ja sel hetkel käis temas ka esimene klikk, et taastuvenergeetikast võiks saada tulevane eriala.

„Haridusmessil sattus minuni voldik soojusenergeetikat tutvustava õppekavaga ja seal olid toodud välja tollel hetkel minu jaoks ulmelised palganumbrid, mida on võimalik selles valdkonnas teenida. Lisaks oli voldikus kirjas, et õppekava puudutab ka taastuvenergeetikat ning loob eelduse välismaal tuumaenergeetika õppimiseks. Nii saigi minu jaoks otsus lõplikult tehtud,“ kirjeldas naine oma teekonda energeetikasektorisse. Nii asus Elise peale gümnaasiumit õppima Tallina Tehnikaülikooli soojusenergeetikat.

Peale bakalaureuse õpinguid tundis Elise, et ehk vahetaks energeetika hoopis ehitusvaldkonna vastu. Samal sügisel alustas ta paralleelselt õpingutele kütte ja ventilatsiooni magistriõppes ka Enefit Greenis päikeseelektri projekteerija praktikal. Peale poolt aastat oli selge, et kütte ja ventilatsiooni eriala ei ole see, mis tal silma särama paneks. „Siis võtsingi oma julguse kokku ja kandideerisin Šotimaale Strathclyde´i ülikooli taastuvenergiasüsteeme õppima. Šotimaal on tavaks, et magistriõpe koosneb kahest semestrist ning lõputööga alustatakse teise semestri lõpupoole. See annab võimaluse magistritöö suvega valmis kirjutada ning aastaga magistrikraad saada. Seega oli see väga mõnusalt kompaktne eriala,“ selgitas ta.

Kohe peale õpinguid kodumaale naastes alustas Elise taas tööd Enefit Greenis, kuhu on tänaseni püsima jäänud. „Mulle meeldib mu töö muutuv iseloom ja see, et päikeseenergeetikas on tehnoloogiad nii kiires arengus. Kui ma ülikoolis käisin, siis ma ei oleks osanud veel arvatagi, et ma täna selliste tehnoloogiatega töötan, me elame nii muutuvas maailmas. Lisaks on mul veel palju õppida klassikalise elektroenergeetika osas – igav kindlasti ei hakka,“ kirjeldas ta põhjuseid, miks end just energeetikasektoris motiveerituna tunneb.

Sugu ei pane energeetikasektoris uksi kinni

Hoolimata sellest, et tihti nähakse inseneeriat meeste erialana, siis kohtab Elise oma töös naisi peaaegu sama palju kui mehi. „Alguses ülikooli minnes oli meil kursusel väga vähe tüdrukuid, alustasime viiekesi. Kütte ja ventilatsiooni magistris ning Šotimaa ülikoolis oli tüdrukuid juba palju rohkem,“ selgitas ta soolist tasakaalu ülikooliõpingute ajal.

Elise töötiimis on mehi ja naisi täpselt pooleks. „Kui ma lähen ehitusobjektile, siis seal on praegu tõesti naisi väga vähe, aga päikesearenduste tiimis on meid võrdselt,“ kirjeldas ta. Samuti ei tunne Elise ennast meestekeskses ametis naisena kuidagi kehvemini. „Ma tunnen ennast hoopis väga hoitult. Naisena sellises valdkonnas on tegelikult palju lihtsam silma paista ja samas mõnikord tuleb ette, et tasakaalustan oma pehmema loomuga mõnes olukorras tekkinud pingeid,“ tõi ta välja oma soo eeliseid.

„Mulle on vahel öeldud, et olen väga energiline ja emotsionaalne ja arvatud, et seetõttu ei suudeta mind piisavalt tõsiselt võtta. Päriselt pole see minu jaoks probleemiks olnud,“ tõi Elise välja ka mõned korrad, kus ta on kogenud stereotüüpi, et energeetikavaldkonnas peaksid töötama vaid tõsised mehed. Samas lisas Elise, et on nende samade iseloomujoonte osas saanud ka palju head tagasisidet. Näiteks tuuakse välja, et tema sära oma erialast rääkides on hoopis rõõmustav näha. „Mul on tänu oma tööle avanenud nii palju ägedaid võimalusi ja olen kindel, et mu sugu ei pane mu ees ühtegi ust kinni, pigem avab uusi,“ lisas ta.

„Noortele, ja eriti just noortele naistele tahaksin öelda, et õppige seda, mida päriselt tahate ja kus näete ennast ka tulevikus töötamas. Nii on koolis käimine palju põnevam ja tulevane töö paneb silma särama,“ soovitas ta. „Noortele on mõeldud mitmesuguseid karjäärimesse ja sel aastal esimest korda just energeetikasektorile keskenduv Positron, kus mu kolleegid oma kogemusi jagavad. Tasub silmad lahti hoida ja vaadata, milliseid võimalusi erinevad erialad pakuvad,“ soovitas spetsialist noortele energeetikahuvilistele. Noortelt pinge maha võtmiseks lisab ta veel lõppu, et tulevase karjääri ja eriala valikul ei ole ainult ühte õiget valikut: „Nagu näitab ka minu teekond, siis sain enne õnnelikult (taastuv)energeetikasektorisse maandumist enda jaoks ära testitud ka mitu teist erialavalikut“.

Elektri- ja energeetikavaldkonnaga saavad kõik huvilised tutvuda Positroni suurüritusel 22.-23. septembril, Unibet Arenal. Sissepääs on kõigile TASUTA! Rohkem infot: www.positron.ee