Astronoomid fikseerisid lööklained, mis tekkisid kosmoses toimunud massiivse kokkupõrke tulemusel. Ilmselt on tegemist ajaloo suurimatega, mis kunagi Maal registreeritud.
The Weather Networki andmetel on Linnutee tolmu ja gaasi taga peidus palju galaktikaid, mida teadlased tähistavad CIZA J1358. 9-4750 ehk CIZA 1359. Need galaktikad on üksteisega ühinemise algfaasis.
CIZA 1359 asub Maast umbes miljardi valgusaasta kaugusel piirkonnas, mida tuntakse vältimistsoonina. Seda nimetatakse nii, kuna seda ei saa läbi teleskoobi näha – meie galaktika gaas ja tolm varjavad seda piirkonda.
Röntgenteleskoobid on aga võimelised tuvastama suure energiaga sündmusi isegi meie galaktika aktiivses tuumas. Seetõttu on astronoomid jälginud CIZA 1359t juba aastaid Suzaku röntgenastronoomilise satelliidi ja XMM-Newtoni röntgenkosmoseteleskoobi abiga.
Kogutud andmeid uuris Kazuhiro Nakazawa ja Yuki Ohmiya juhitud teadlaste meeskond Nagoya ülikooli Kobayashi-Maskawa osakeste ja universumi päritolu instituudist (KMI). Teadlased kinnitasid, et see piirkond on äärmiselt kuum ehk umbes 20 miljonit kraadi kuumem kui mõlema galaktikaparve tuumad. Vältimistsoon tekkis kahe hiiglasliku lööklaine tulemusena, mille pindala oli 3 miljonit valgusaastat ja levimiskiirus 1500 km sekundis.
Meeskond usub, et nad fikseerisid „universumi suurima energiapuhangu“. Kuna nende galaktikaparvede ühinemine on teadlaste sõnul algusjärgus, aitab see mõista nii galaktikate algset kuju kui ka arvutada välja lööklaine kineetiline energia. Arvestades lööklaine suurust ja kiirust, hindasid astronoomid selle kineetiliseks energiaks, mis on miljard korda võimsam energiast, mida Päike aastas tarbib ning rõhutavad, et see vabanes vaid sekundi vältel. Eeldatakse, et edasised raadioteleskoopide ja röntgenobservatooriumite vaatlused aitavad mõista nende lööklainete olemust.
