Iisraeli arheoloogid leidsid Rooma leegionäride relvad, mis on kuiva kliima tõttu suurepäraselt säilinud. Kolm mõõka olid puust tuppedes. Arheoloogid läksid Ein Gedi looduskaitseala lähedal asuvasse koopasse, et uurida vanaheebreakeelse kirjaga stalaktiiti. Selle asemel leidsid nad Vana-Rooma relvad, kirjutab Newsweek.
Iisraeli antiigiameti andmetel olid mõõgad peidetud sügavasse lõhesse umbes 1900 aastat tagasi. Teadlased usuvad, et sellised mõõgad olid Rooma leegionäride standardrelvadeks ja juudi mässulised peitsid need hilisemaks kasutamiseks koopasse.
Nagu arheoloogid selgitasid, on kolm puidust tupes mõõka, Rooma spathad ja neid kasutati kogu Rooma impeeriumis 1.–6. sajandil pKr. Spathad olid roomlaste pikad mõõgad, mis mingil hetkel vahetasid leegionite relvastuses välja lühikesed mõõgad ehk gladiused. Üks relv oli teistsugune. Eksperdid tuvastasid selle pilumi ehk pika viskeodana. Käsivõitluses seda ei kasutatud, vaid Rooma leegionärid pidid selle 10 või 12 sammu pealt heitma vastase pihta ja seejärel ründama vastast mõõgaga.
„Selle koopa sügavatesse pragudesse peidetud relvad viitavad sellele, et need saadi lahinguväljal Rooma sõduritelt saagiks ja juudi mässulised peitsid need ära, et neid hiljem kasutada,“ selgitas arheoloog Eitan Klein, Juuda kõrbe uurimisprojekti üks juhte.
Ta täpsustas, et eksperdid alles alustavad leiu uurimist, mille käigus kavatsetakse välja selgitada, kellele need mõõgad kuulusid ning kus, millal ja kelle poolt need on valmistatud.
Newsweek märgib, et see leid on väärtuslik ka tänu sellele, et arheoloogide jaoks on nii vanade rauast valmistatud relvade leidmine haruldane, kuna reeglina sulatati need ümber. Juuda kõrbe kuiv kliima säilitas need aga peaaegu ideaalselt. Pärast mõõkade avastamist korraldasid arheoloogid koopas põhjalikud väljakaevamised, mille käigus leiti teisi esemeid, mis pärinevad 6000 aasta tagusest ajast, aga ka Rooma perioodist.
