Kosmoseaparaat nimega Aditya-L1 startis Sriharikotast, Bengali lahe ääres asuvalt saarelt, 2. septembril kell 11.50 kohaliku aja järgi. See suundub oma kohale orbiidil umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast.
Aditya-L1 edukas start toimus vähem kui kaks nädalat pärast seda, kui India kosmoseagentuur ISRO tegi ajaloolise saavutuse, maandades oma kosmoseaparaadi Chandrayaan-3 Kuu pinnale. See tegi India neljandaks riigiks maailmas ja teiseks 21. sajandil, mis suutis sõiduki ohutult Kuule maandada.
Käesolev missioon peaks lõppema järgmisel nädalal.
Aditya-L1 sihtkoht on Lagrange'i punkt 1, mis asub Päikese ja Maa vahel, kus mõlema taevakeha gravitatsiooniline tõmme neutraliseerib teist. See asukoht võimaldab Aditya-L1-l jääda orbiidile, mis on optimaalne Päikese tegevuse jälgimiseks ning mis on väikseima võimaliku kütusekuluga.
See asend annab kosmoseagentuuri teatel suurema eelise Päikesel toimuva selle mõju jälgimiseks reaalajas.
Kosmoseaparaat on varustatud seitsme teadusinstrumendiga, millest neli on suunatud otse Päikesele, teised aga uurivad Päikesetuule osakesi ja Lagrance'i punkti 1 läbivaid magnetvälju.
Missiooni põhieesmärkide hulka kuulub Päikese ülemise atmosfääri ja mitmesuguste päikeseenergia nähtuste, näiteks koronaalsete massiväljundite ehk massiliste plasma väljapaiskamiste uurimine Päikese kõige välimisest kihist.
Aditya-L1 eksperimentidest saadav teave annab selgema pildi kosmoseilmast. Terminit kasutatakse meie päikesesüsteemi läbivate magnetlainete kirjeldamiseks. USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti andmetel võivad kosmosetormid mõjutada ka Maad, kui need meie atmosfääri jõuavad, kahjustades aeg-ajalt satelliite, raadiosidet ja isegi elektrivõrke.
India Aditya-L1 missioon kogub teavet, mis lisab juba toimunud missioonidest saadud andmetele. 2021. aastal sai esimeseks Päikest „puudutanud“ kosmosesõidukiks NASA Parker Solar Probe.
India esimene Päikesele keskendunud kosmosemissioon tõstab India staatust teiste kosmosevallas edukate suurriikide seas.
