„Vaja on suurendada kaitsekulusid viie protsendini SKT-st.“ Leedu analüütik soovitab Balti riikidel Poolast eeskuju võtta

„Eesti, Läti ja Leedu saaksid koos tegutsedes väga palju ära teha,“ räägib Fortele Leedu militaaranalüütik ning Leedu armee reservkolonel Vaidotas Malinionis.

Venemaa sissetung Ukrainasse on toonud kaasa sõjaliste kulutuste järsu kasvu enamikus Euroopa riikides. Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) hinnangul suurendasid kaitsekulutuste osakaalu enim Balti riigid. Rahaliselt on Leedu, Eesti ja Läti kaitsekulutused täna vastavalt 1,8 miljardit eurot, miljard eurot ja 970 miljonit eurot. Balti riikide kulutuste kasvu on lihtne seletada: meie riigid piirnevad sõdiva Venemaa ja selle vasalli Valgevenega ning lähiminevikust on meil Nõukogude Liidu agressiooni ning okupatsiooni kogemus.

Leedu on praegu Balti riikidest suurim kulutaja: sealsed poliitikud on üksmeelel, et kaitsekulutused peavad moodustama 3,5% SKT-st. Leedus on praegu käsil kolmest brigaadist koosneva diviisi moodustamine, mille juurde on plaanis luua tankipataljon ning juurde hankida iseliikuvaid suurtükke ning mitmelasulisi raketiheitjaid HIMARS. Lisaks enda diviisile hakkab seal alaliselt paiknema sakslaste soomusbrigaad. Läti peamiseks väljakutseks on praegu reservarmee loomine ja suurendamine: ajateenistus kaotati lõunanaabrite juures ära 2007. aastal ning taastati 2023. aasta suvel. Ent selle kõrvalt on lätlased alla kirjutanud ka rohkelt hankelepinguid raskerelvade ostmiseks: Norrast telliti laevatõrjeraketid, Saksamaalt koos eestlastega keskmaa õhutõrje ning USA-st HIMARSid. Peale selle tuleb Lätisse alaliselt Kanada brigaad. Eesti on panustanud väga erinevatesse võimetesse: lähimaa õhu- ja tankitõrjesse, keskmaa õhutõrjesse, suurtükiväerelvadesse, mh pikamaa süsteemidesse.