Martin, kuidas suvi on möödunud?

See ei tohiks enam kellelegi üllatus olla, aga liiga kiiresti. Tööle ma sel suvel veel ei läinud -otsustasin puhata ja reisida. Seega klassikaline suvevaheaeg, kus veetsin aega pere ja sõpradega, nautisin soojust ja jõudsin järjele lugemise ning telesarjade vaatamisega, mis kooliaasta sees olid unarusse jäänud.

Kui mõtled tagasi „Rakett69“ hooajale, siis mis sellest enim meelde on jäänud?

Esimesena meenub teaduslabürindis olnud pusle. Mul ei tekkinud kohe mõtet, kuidas seda realistlikult lahendada. Ebakindlus oma teadmiste suhtes lõi välguna sisse, kuid siis nägin joonlauda. Sellega sain ühe tüki pindala leida ja oligi kogu lahendus käes. Tegemist oli väga õpetliku hetkega: vahel ei leia sa lahendust seetõttu, et pole teadvustanud kõiki võimalusi - siis on hea korraks eemalduda ja vaadata kogu ülesannet uuesti.

Muud meeldejäävad hetked on õnnestumistest, näiteks kapi koodi leidmine Aigari päästmiseks või siis õigete pulsside leidmine terviseülesandes ning loomulikult oma Rube Goldbergi masina aja nägemine. Need kõik olid väga magusad võidud.

Eredalt püsib meeles ka saatest välja jäänud komistamine kriminalistikaülesandes, mis oli minu enda jaoks üsna naljakas. Ma olin ülesandes nii sees, et vaevu registreerisin seda kukkumist, lihtsalt tõusin püsti ja lahendasin edasi.

Kui raske või lihtne võistlusel osalemine oli?

Minu jaoks oli osalemine raske, nii ülesannete kui ka vaimse pinge mõttes. Igas episoodis oli hirm, et täna on kojuminek. Kõige suurem oli see hirm enne teadusteatrit.

Pinge enne iga ülesande kättesaamist oli meeletult kõrge ja ega see väga enne lõppu alla ei läinud, kuid lahendades tekkis teatud õhin ja elevus, mis aitas tulemusele keskenduda. Ainsad korrad, kus õhin asendus paanikaga oli siis, kui lahendamine üldse ei sujunud.

Milline ülesanne sulle kõige ägedam tundus?

Ägedaid ülesandeid oli palju, kohustuslikus korras mainin finaaliülesannet ja ka teadusteatrit. Muudest ülesannetest meeldis mulle väga luureauto ehitamine politseisaates. See polnud tehniliselt väga keeruline ülesanne, kuid miljöö, ülesande eesmärk ja kiirreageerijate rünnak lõpus olid niivõrd ägedad, et ma tõesti unustasin mõneks ajaks ära, et ma pole kuskil filmis või arvutimängus.

Kas midagi jäi ka kripeldama, mida oleksid võinud teistmoodi teha?

Ma usun, et igal „Rakett69“ osalejal jäävad mingid hetked kripeldama, vahet pole kas nad võitsid saate või mitte ning ma pole selles mõttes erand. Kosmosesaate teine ülesanne on üks, mis jäi väga kripeldama. Ma teadsin, mida tuleb teha ning soovisin ka riskida natuke rohkem, aga midagi jäi teostuses puudu ning see ülesanne jäi võitmata. Samuti tervisesaates teine ülesanne, kus ma olin lahenduskäigus kindel, aga tegin arvutades ühikutega suure vea. Kuna ühik jäi valeks, siis ka arvutamiskäigu muutmine ei päästnud. Võistlustuhinas tuleb selliseid juhuseid ette, aga kripeldab siiski.

Keda saates oma suurimaks konkurendiks pidasid ja miks?

Olen varem maininud, et nägin Annikat enda üsna suure konkurendina, mis tulenes meie ühisest tudengistaatusest, kuid tegelikult oli Smaragda veel suurem konkurent. Raketi üks võludest või valudest on see, et sinu tiimikaaslased on paratamatult ka sinu vastased. Seega on hea tunne, kui keegi sinu meeskonnast lahendab ülesandeid hästi, samas tuleb mõelda sellele, et mingil hetkel oleme duellis vastamisi või mis juhtub individuaalvoorudes. Smaragda oli just selline tiimikaaslane, et ma küll ei muretsenud väga, kuid teadsin, et pean olema valvas.

Mida saate võitmine sulle tähendas ja sinu jaoks muutis?

Raketi võitmine ei ole nii elumuutev nagu esialgu võiks arvata, aga mulle tundus, et see oleks nagu taassünd, kui saan selle tehtud. Nii dramaatiline elu siiski ei ole, aga see on kindlasti tõestus ühe inimese võimetest nii ülejäänud maailmale kui ka iseendale. See tõstis eneseusku ja kuigi see ei ole selline asi, mis mulle automaatselt kõik uksed avas, siis nii tööl, ülikoolis või ükskõik kus ametlikus olukorras on see siiski väga ilusa kõlaga saavutus.

Rahaline preemia on ka väga mõnus ja annab mõneks ajaks finantsilise vabaduse. „Rakett69“ võitmine omab väga suuri lühiajalisi mõjusid majanduslikult ja sotsiaalselt, kuid see ei ole elusaavutus, vaid sealt peab oma elu edasi ehitama.

Mis sa arvad, millised omadused ja/või teadmised sulle võidu tõid?

Mul on üldiselt kiire taip, vahel isegi nii kiire, et ma ei usalda seda (kuigi peaksin). Võin üle mõtlemisega asjad ära rikkuda. Ma usun, et kiire taip koos tiimitöö oskuse ja laia silmaringiga tõid võidu mulle. Ma ei teinud seda kõike üksi, mul oli alati hea abi olemas, kuid päris koba peale ei võida inimesed Raketti ka, seega ju mul nupp ikka nokib.

Kas preemiaga tegid seda, mida plaanisid - investeerisid ja käisid reisil?

Jah, tegin küll. Investeerimisega olen alles poole peal, kuid olen sellega juba alustanud ja tehtud investeeringud on juba ilusti tõusnud ka. Reisiplaanid said samuti täidetud, isegi natuke rohkem, kui olin oodanud. Plaanisin käia Ameerikas juba võidule lähenedes ja seda ma ka tegin. Sõitsin New Yorki ja siis Philadelphiasse ning see oli vapustav kogemus: muuseumid, ilus loodus, ajaloolised tuurid - sain näha uusi kohti ja vanu vaadata uue perspektiiviga. Lisaks sellele käisin suve keskel emaga koos Saksamaal Münchenis ning see oli samuti vägagi nauditav reis.

Mida soovitaksid nendele, kes plaanivad uuel hooajal samuti saatesse kandideerida - kuidas võiks end ette valmistada ja millega peaks arvestama?

See ilmselt ei üllata kedagi, aga te peate millegagi silma paistma. Juba kandideerimise esimestes voorudes on vaja kohtunikele silma jääda. Õppige ennast kirjeldama kiiresti ja huvitavalt. Kus koolis te käite või mitu õdet-venda teil on - see ei ole kohtunike jaoks huvitav. End esitledes peate välja tooma, mis on teie huvid ja miks. Ning kuidas te saate panna noore televaataja silmad särama ning ütlema: „Ma tahaksin olla nagu see raketlane!“.

Heast esitlusest ei piisa, omama peab ka käsitööoskusi, eriti elektritööriistadega. Seega kui midagi on akutrelli või mõne muu tööriista juures arusaamatut, siis küsige koolis tööõpetuse õpetajalt või kodus emalt/isalt üle. Uskuge mind, see aitab. Lisaks ei tee kunagi halba vanade hooaegade vaatamine või loogikaülesannete lahendamine. Kõige tähtsam on siiski meeles pidada, et kõik ei saa esimese korraga saatesse ja kui sul see esimesel korral ei õnnestu, siis see ei ole maailma lõpp või märk sellest, et sul ei lähe seal kunagi hästi. Olen selles osas elav näide - pääsesin saatesse alles neljandal katsel.

Miks „Rakett69“ võistlus sinu arvates oluline on?

„Rakett69“ võistlus on oluline, sest see paneb nii osalejad kui ka vaatajad teadust armastama. Mõni inimene on juba lapsest saati olnud suure uudishimuga ja teda ei pea ninapidi füüsikaõpikusse suruma, kuid paljude noorte jaoks jääb teadus siiski kaugeks. Kui juba varajasest east pole huvi tekkinud, siis võivad hiljem keerulised valemid lihtsalt eemaletõukavalt mõjuda.

Noorte jaoks on oluline näha, et teadus on äge. Mõni võib-olla ootas või praegu ootab kaheksandat klassi, et saaks füüsika- või keemiatunnis katseid teha just seetõttu, et ta nägi lapsena telekast „Rakett69“ saadet. Raketi-ealised (15-21-aastased - toim.) vajavad võib-olla natuke eneseusku, et nad saavad hakkama ka keeruliste ülesannete lahendamisega piiratud aja jooksul. Kui aga enesekindlust ja armastust teaduse vastu juba on, siis on see lihtsalt väga vinge kogemus. „Rakett69“ saates võistlemine on igal juhul väärt ja kui on vähegi huvi, peaksid kõik sinna proovima pääseda!

„Rakett69“ 14. hooaja registreerumine algab 1. septembril veebilehel www.rakett69.ee. Martin Veližaniniga saab kohtuda 16. septembril kell 12-14 Rakett69 Teadusstuudiod keskuses toimuval erisessioonil, mille kohta saab täpsemat infot Facebooki grupist Rakett69 klubi.

Saatesarja „Rakett69“ rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Liidu toel.