Uuringust ilmnes, et koguni 72% juhtidest saab kurjaks, kui teine juht ei näita manöövreid tehes suunatuld. 56% juhtidest on väga häiritud, kui mõni teine sõiduk trügib ootamatult nende sõidurajale, ja pooled juhtidest ei salli neid, kes kasutavad autoroolis mobiiltelefone, pidurdavad ootamatult või siis sõidavad liiga aeglaselt.

Tulemused näitavad, et vähemalt pooled juhid lähevad närvi, kui keegi ei sõida piisavalt kiiresti ja pidurdab seetõttu teiste liikumist. Teisalt need juhid, kes kiirust ületavad või liiga äkiliselt kiirendavad, häirivad vaid neljandikku kõigist autojuhtidest.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul kõnelevad uuringu tulemused, et inimestel on kiire ning esmatähtis on jõuda võimalikult ruttu sihtkohta.

„Seoses kooli algusega tuleb arvestada, et sõidule kulub senisest rohkem aega. Seega tuleb kas oluliselt varem liikuma hakata või kui on juba selge, et jäädakse sihtpunkti hiljaks, tuleks sellega leppida ja mitte hakata tegema emotsionaalseid manöövreid. Liigselt kiirustades ei võida tiheda liiklusega sisuliselt midagi, küll aga seatakse ohtu nii ennast kui ka kaasliiklejaid,“ selgitas Kruus.

Emotsioonid keevad üle

Suuremate ummikute juurde käivad teinekord ka emotsioonid, eriti kui sõidukijuhid ei soovi leppida sellega, et jäädakse hiljaks, või kui nende hinnangul sõidab mõni kaasliikleja liiga aeglaselt.

Uuringust selgus, et kolmandik juhtidest ei salli seda, kui teised juhid nende suunas karjuvad või žestikuleerivad. 18% juhtidest ei salli, kui neile signaali lastakse. Siiski tunnistas 43% juhtidest, et nad ise žestikuleerivad või karjuvad teiste juhtide suunas, ja 84% juhtidest, et nad annavad mõnikord signaali. Kõige sagedamini (61%) tehakse seda juhul, kui keegi sõidab ohtlikult või ignoreerib punast foorituld. Kolmandik juhtidest aga laseb signaali siis, kui teine juht ei stardi rohelise tulega piisavalt kiiresti.

„Nähes, et inimesi häirib rohkem nende suunas karjumine, on ehk mõistlikum piirduda väikese signaaliga, andes märku, kui keegi teeb mõne ohtliku manöövri. See, kui keegi stardib pisut aeglasemalt, ei tähenda, et teda peaks alati signaaliga kostitama. Taas kord jõuame planeerimise juurde, mida tasub seoses algava kooliaastaga meelde tuletada – mõnikord on targem leppida väikese hilinemisega või lihtsalt startida varem. Emotsioonid võivad liikluses põhjustada õnnetusi ja nagu selgub uuringust, ei meeldi need ka kaasliiklejatele,“ lisas Kruus.

Balti riikide liikluskultuuri võrreldes on märgata, et mõneti ootamatult on Eesti juhid teistest emotsionaalsemad, seda eriti ummikutes. Eesti juhte häirib lõunanaabritest rohkem näiteks see, kui keegi tuleb ootamatult nende sõidurajale, trügib ummikus ette või ei lase neil rada vahetada. Läti juhtidele käivad pigem närvidele aeglased või ootamatult pidurdavad juhid. Leedu autojuhte aga häirivad teistest enam autode vahel sõitvad jalgrattad, mopeedid ja mootorrattad.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid