Washingtoni osariigi ülikooli (WSU) teadlased on viinud läbi mitmeid uuringuid, milles uuritakse astrotsüütide, mis teadaolevalt reguleerivad erinevaid aju- ja kehafunktsioone, rolli unes ja ärkveloleku ajal.

Astrotsüüdid (astrogliia) on arvukaim gliiarakkude tüüp kesknärvisüsteemis. Gliiarakud moodustavad kesknärvisüsteemi ruumalast poole. Inimese ajus on umbes 86 miljardit närvirakku ja ligikaudu 85 miljardit gliiarakku.

WSU viimane, ajakirjas Journal of Neuroscience avaldatud töö näitab, et astrotsüütide aktiveerimine eesajus, täpsemalt aju piirkonnas, mis toetab une, ärkamise ja kehatemperatuuri reguleerimist, võimaldas hiirtel püsida ärkvel määramata ajaks, ilma et nad ilmutaksid mingeid märke unisusest.

„Meie uuring oli osa suuremast uuringust, mis käsitleb ajurakke ja -ahelaid, mis muudavad meid uniseks,“ ütles Marcos Frank, üks uuringu läbiviijatest, Medical Xpressile. Franki sõnul pole teadlastel siiani seletust sellisele nähtusele nagu uneajale.

Tulemustest rääkides selgitas Frank, et need seavad kahtluse alla arusaama, et inimeste unevajadus tuleneb ärkvelolekust iseenesest. „Selle asemel võib see nõuda spetsiifilist suhtlemist ajurakkude alatüüpide vahel,“ lisas ta.

Tulevikus võivad need leiud rajada tee uutele põnevatele avastustele, võimaldades potentsiaalselt selliste ravimite loomist, mis võimaldavad inimestel pikema aja jooksul ärkvel püsida.

„Kujutage ette maailma, kus vahetustega töölised ei jääks uniseks ja kus astronaudid, piloodid, sõdurid, tervishoiutöötajad, esmaabitöötajad saaksid pikema aja jooksul unest loobuda,“ lisas Frank.

„Me oleme selles protsessis väga varajases staadiumis, kuid kui see peaks juhtuma, muudaks see igaveseks inimese töövõime piire,“ rääkis Frank.

Franki sõnul kavatseb nende töörühm nüüd edasi uurida, mis protsessi käigus täpselt edasi toimub ning kas ja kuidas saaks seda nähtust inimeste peal käivitada.