Tuhanded pingviinid surid merejää sulamise tõttu. Süüdi on kliima soojenemine

Antarktikas täheldati keiserpingviini poegade katastroofilist väljasuremist, mille käigus hukkus hinnanguliselt kuni 10 000 noorlindu.

Noorte pingviinide all olev merejää sulas ja purunes enne, kui neil jõudsid areneda ookeanis ujumiseks vajalikud veekindlad suled. Teadlaste hinnangul nad uppusid või külmusid surnuks.

See toimus 2022. aasta lõpus Antarktika mandri lääneosas, Bellingshauseni mere ääres asuvas piirkonnas. Sündmuse registreerisid satelliidid.

Ennustuste kohaselt sureb sajandi lõpuks üle 90% keiserpingviinide kolooniatest peaaegu täielikult välja, kuna mandri hooajaline merejää kahaneb üha soojenevas maailmas.

„Keiserpingviinid sõltuvad oma sigimistsüklis merejääst; see on stabiilne platvorm, mida nad kasutavad oma poegade kasvatamiseks. Aga kui see jää ei ole nii ulatuslik, kui peaks olema või laguneb kiiresti, on need linnud hädas,“ ütles dr Peter Fretwell Briti Antarktika Uuringust (BAS) BBC Newsile.

„On lootust - me saame vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid, mis põhjustavad kliima soojenemist. Aga kui me seda ei tee, siis ajame need ilusad linnud väljasuremise äärele,“ selgitas ta.

Fretwell ja tema kolleegid teatasid väljasuremisest ajakirjas Communications Earth & Environment. Teadlased jälgisid ELi Sentinel-2 satelliidi abil viit pingviinide kolooniat Bellingshauseni meresektoris.

Täiskasvanud linnud liiguvad merejääle märtsi paiku, kui lõunapoolkeral läheneb talv. Nad paarituvad, munevad, pesitsevad ja toidavad oma pesapoegi järgnevate kuude jooksul, kuni on aeg, et noored hakkaksid oma teed käima. Tavaliselt toimub see detsembri või jaanuari paiku, kui uued linnud suunduvad merele.

Uurimisrühm jälgis, kuidas merejää keiserpingviinide pesitsuspaikade all novembris killustus, enne kui tuhandetel tibudel jõuavad ujumiseks vajalikud libedad suled areneda.

Neli kolooniat kannatasid selle tagajärjel suure pesitsusprobleemi all. Ainult kõige põhjapoolsemas, Rothschildi saarel asuvas pesapaigas saavutasid nad edu.

Antarktika suvine merejää on alates 2016. aastast järsult vähenenud, kusjuures mandri ümber oleva jäätunud vee kogupindala on vähenenud rekordtasemeteni.

Kaks absoluutselt madalaimat aastat on toimunud kahel viimasel suveperioodil, mil Bellingshausenil puudus jääkate peaaegu täielikult. Praeguse seisuga ei teki kolooniates tõenäoliselt veel vähemalt ühe aasta jooksul tibusid.

„See, mida me praegu näeme, on nii kaugel sellest, mida oleme varem täheldanud,“ ütles Antarktika merejää ekspert dr Caroline Holmes BBC-le. „Me ootasime muutusi, kuid mitte nii suuri muutusi nii kiiresti,“ lisas ta.

„Arktika uuringud on näidanud, et kui me suudaksime kliima soojenemise kuidagi tagasi pöörata, taastuks merejää põhjapoolsetel polaarjoontel. Me ei tea, kas see võib kehtida ka Antarktikas. Aga on põhjust arvata, et kui läheks piisavalt külmaks, siis merejää taastuks,“ selgitas ta.